rasvad
Rasvad |
| Ppt esitlus rasvade kohta. Rasvad, lipiidid |
| Keemia |
Toitumise põhialused spordis |
| SOOVITAN KÕIGILE SPORTLASTELE, VÄGA KASULIK INFORMATSIOON!. Toitumine, sport, dieet, kalorid, riskirühmad, hüperglükeemia, hüpoglükeemia, kiudained, valgud, rasvad, rasvatarbimine, insuliin, süsivesikud, glükogeenivarud, vedelikukaotus, taimetoit, bulimia, anorektik, amenorröa, |
| Kehaline Kasvatus |
Kehatüübid |
| Power point kehatüüpidest. Kehatüübid, treenimine, söömine, valgud, rasvad, vesi, hea vormi abc |
| Kehaline Kasvatus |
Toit |
| Sobib keemia kui ka bioloogia jaoks,pigem raamatu paksusega tuleb juba.. Toit, toitained, süsivesikud, valgud, rasvad, toiduained |
| Keemia |
Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused |
| Lektor Marge Mahla. Toiduenergia, eripärad, valgud, toidurasvad, süsivesikud, rase |
| Bioloogia |
Rasvad - referaat |
| Ma ei teinud seda enda jaoks, aga sõber sai oma veerandi kolme tänu sellele. Ehk aitab see teidki :). Lihtne, soovitan pilte lisada ja võibolla ka huvitavaid näiteid ja teksti juurde:) |
| Keemia |
Tervislik toitumine |
|
SISUKORD…………………………………………………………………………………….2
SISSEJUHATUS………………………………………………………………………………3 1. TERVISLIK TOITUMINE………………………………………………………………….4 1.1. Toidupüramiid………………………………………………………………………….…4 1.2. Toiduring…………………………………………………………………………………..5 1.3. Toitained…………………………………………………………………………………..5 1.3.1. Süsivesikud……………………………………………………………………...………5 1.3.2. Valgud…………………………………………………………………………...………7 1.3.3. rasvad……………………………………………………………………………...……9 1.3.4. Vitamiinid…………………………………………………………………………...…11 1.4. Suhkur……………………………………………………………………………………13 1.5. Kehamassiindeks…………………………………………………………………………13 2. TUNTUIMAD DIEEDID………………………………………………………………….14 3. TERVISLIK ELUVIIS…………………………………………………………………….17 3.1. Suitsetamine……………………………………………………………………………...17 3.1.1. Passiivne suitsetamine………………………………………………………………….18 KOKKUVÕTE………………………………………………………………………………..20 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………………...21 LISA………………………………………………………………………………………..… . Kehaline kasvatus, tervislik toitumine, dieedid, tervislik eluviis |
| Kehaline Kasvatus |
Mina ja rasvad |
| Essee teemal Mina ja rasvad. Essee, jutuke, mina ja rasvad |
| Keemia |
Estrid, amiidid, rasvad, detergendid |
| ülevaade omadustest, ehitusest jms. Estrid, amiid, rasvad, detergendid, etüülatsetaati, |
| Keemia |
Organismide koostis |
| . üldine keemiline koostis, makroelemendid, mikroelemendid, anorgeenilised ained, orgaanilised ained, katioonid, anioonid, vesi, süsivesikud ehk sahhariidid, lipiidid ehk rasvad, valgud, denatratsioon ja renaturatsioon, nukleiinhapped, desoksüribunukleiinhape ehk dna, dna repliaktsioon, rna ehk ribonukleiinhape, rna transkriptsioon, dna ja rna võrdlus ning sarnasused |
| Bioloogia |
Mina ja rasvad |
| Essee teemal mina ja rasvad. Rasvad, lipiidid |
| Keemia |
Organismide koostis |
| . Organismide koostis, valgud, lipiidid, rasvad, süsivesikud, dna, rna, vesi, mineraalid, ülesanded |
| Bioloogia |
Rasvad inimkehas - powerpoint |
| . rasvad inimkehas ja nende mõju |
| Keemia |
Valgud, rasvad jne. |
| Ensüümid, mikro- ja makroelemendid jms.. Valk, ensüümid, makroelemendid, mikroelemendid, vesi |
| Bioloogia |
Rasvad (Liha) Essee |
|
Essee, jutuke teemal rasvad( või liha. )
iseloomustus erinevatest lihadest (sealiha, kalkuniliha, lambaliha jne) Rasvade tähtsus meie elus. .txt failina. Rasvad, rasvhapped, veiseliha, sealiha, kalkuniliha, rasvade tähtsus meie elus |
| Keemia |
Süsivesikud,rasvad |
| Vastasime mõnedele küssadele. Keemia |
| Keemia |
Rasvad-valgud |
| Mõisted. rasvad valgud, rasv, detergent, aminohape, peptiidside, rasvhapped, valgud, lihtvalgud, liitvalgud, denatureerumine, monomeer, polümeer, liitumispolümerisatsioon, polümerisatsiooniaste, polükondenstsioon, elementaarlüli, kopolümeer, fibrillaarvalgud, |
| Keemia |
Raku keemiline koostis ja DNA |
| Põhjalik kirjeldus raku koostisest, valkudest, rasvadest, süsivesikutest ja nukleiinhapetest. . Rakud, dna, rna, valgud, rasvad, nukleiinhapped |
| Bioloogia |
9. klassi keemia |
| Kokkuvõtvalt nt. kontroll tööks õppimiseks või eksamiks valmistamiks kõik mis puutub karboksüülhapetesse, sahhariididesse ning alkoholidesse. Karboksüülhapped, sahhariidid, alkoholid, alkaanid, etaanhape, metaanhape, süsivesikud, rasvad, valgud, aminohape |
| Keemia |
Sahhariidid, rasvad, valgud |
| Sahhariidid, rasvad, valgud. Sahhariidid, rasvad, valgud |
| Keemia |
Bioloogia kordamisküsimused |
|
1. Elu omadused!
2. Eluslooduse organiseeritud tasemed! 3. Tasemete seos teadusharuga! 4. Raku eluomadused! 5. Vee ülesanded elusorganismides! 6. Sahhariidide jaotus ja ülesanded! 7. Rasvade ülesanded! 8. Valkude ehitus ja ülesanded! 9. DNA; RNA ehitus ja ülesanded . Elu, leuomadused, sahhariidid, valgud, denaturatsioon, renaturatsioon, ensüüm, antikeha, |
| Bioloogia |
Rasvas lahustuvad vitaminid |
|
Rasvas lahustuvate vitamiinide töö
*rasvad *rasvas lahustuvad vitamiinid *vitamiinid . Rasvad, rasvas, lahustuvad, vitamiinid |
| keemia |
Konspekt - Organismide koostis |
| Kordav konspekt kontrolltööks . Organismise koostis, ained elusorganismides, mikroelemendid, makroelemendid, vee tähtsus, valgud, rasvad, sahhariidid, süsivesikud, dna, rna, mrna, trna, rrna, anioonide ülesanded, katioonide ülesanded, ribonukleiinhape, denaturatsioon, renaturatsioon, peptiidside, lipiidid, monosahhariidid, oligosahhariidid, polüsahhariidid |
| Bioloogia |
Organismid, lipiidid |
| . Organismid, lipiidid, valgud, rasvad, rakud |
| Bioloogia |
Toitained |
| Üldiselt toitainetest, mis need on jne. Siis välja kirjutatud: valgud, süsivesikud, mineraalid, vitamiinid ja rasvad. Lõpus on ka kasutatud materjalid.. Toitained, valgud, süsivesikud, mineraalid, vitamiinid, rasvad |
| Bioloogia |
Estrid, Amiidid, rasvad, Karboksüülhapped |
| Kokkuvõte nendest neljast teemast.. Estrid, amiidid, rasvad, karboksüülhapped |
| Keemia |
Toitainete referaat |
| Referaat toitainete kohta.. Rasvad, toitained, kaltsium |
| Bioloogia |
Tervislik toitumine |
| Valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalid, toidupüramiid, anoreksia: anoreksia tavalisemad sümptomid, ravi, ravi eesmärk, buliimia: mis on buliimia? ravivõimalused. Tevislik toitumine, anoreksia, buliimia |
| Kehaline Kasvatus |
Lipiidid |
| Lipiidide täpne kirjeldus, omadused, organellid, transport jne. õlid, lipiidid, rasvad, vahad, steroidid |
| Keemia ja materjaliõpetus |
Inimese füsioloogia |
| Lühikokkuvõte inimese füsioloogiast .. Sisekeskkond, vere ül, vere osmootne, onkootne rõhk, vere reaktsioon, puhveromadused, karbonaatpuhversüsteem, hemoglobiinipuhversüsteem, fosfaatpuhversüsteem, vereplasma valkude puhversüsteem, hemoglobiin, leukotsüüdid ül, trombotsüüdid, vere hüübimine, süda, südamelöögimaht, elektrokardigramm, hemodünaamika seaduspärasus, vere hulk, vererõhk, vereringe kapillaarides, vereringe veenides, südametalitluse regulatsioon, hingamisprotsess, kopsude üldine mahtuvus, gaasivahetus kopsudes, kessontõbi, hingamisregulatsioon, seedmine, ainevahetus, valgud, süsivesikute ainevahetus, rasvade ainevahetus, organismi energiaallikad, atp, vee ainevahetus, sisesekretsioon, kilpnääre, meessuguhormoonid, sugunäärmed, naissuguhormoonid, erutuvuse füsioloogia, labiilsus, barabioos, kesknärvisüsteem, sünaps, lihase skemaatiline ehitus, sarkoplasma, lihaskiud, lihase hüpertroofia, lihaskontraktsiooni liigid, üksikkontraktsioon, kesknärvisüsteemi erifüsioloogia, vaheaju, koorealused tuumad |
| Inimese füsioloogia |
Sahhariidid argielus |
| . GlÜkoos, fruktoos, sahharoos, tÄrklis, tselluloos, rasvad, valgud |
| Keemia |
Ülevaade toitumisest |
| ülevaade tervislikust toitumisest kehalise aktiivsuse perioodil. Rasvad, süsivesikud, vitamiinid, valgud |
| Kehaline Kasvatus |
Eluks olulisemad süsinikuühendid |
| Kokkuvõte olulisematest süsinikuühenditest.. Sahhariidid, rasvad, valgud, glükoos, sahharoos, tärklis, fruktoos |
| Keemia |
Nukleiinhappete ja Lipiidide spikker |
| Kõike RNA st ja DNA st, Lipiididest, nende omadustest, ülesannetest, klassifikatsioonist jne, tekst ilusti üksteise järgi, ideaalne spikker või kordamismaterjal. Dna, rna, translatsioon, transkriptsioon, replikatsioon, geeni ekspressioon, polümeraasid, monotsistoorne mrna, polütsüstoorne mrna, ribosoom, operon, viirused, loomsed viirused, taimeviirused, hiv, lipiidid, rasvad, rasvhapped, steroidid, sfingolipiidid, raasumine, steroolid, vahad, fosfolipiidid |
| Biokeemia |
Orgaanilised ained rakus |
|
Süsivesikute ehk sahhariidide funktsioonid.
Lipiidide(rasvade) biofunktsioonid. Valkude biofunktsioonid. . Orgaanilised ained rakus, biofunktsioonid |
| Bioloogia |
Organismide üldine keemiline koostis |
| Põhibioelemendid e. Makroelemendid,Ioonsel kujul esinevad elemendid, Mikroelemendid, Anorgaanilised ained, Orgaanilised ained, Sahhariidid e süsivesikud, Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud. Oligosahhariidid,Polüsahhariidid, Lipiidid ehk rasvad, Steroidid . Anorgaanilised ained, orgaanilised ained |
| Bioloogia |
Lipiidide metabolism |
| Lipiidide keerulisem metabolism. Toidulipiidid, Lipiidid kui efektiivne "KÜTUS", Lipogenees ja selle staadiumid. . Lipogenees, rasvad, lipiidid, toidulipiidid, rasvhapped, ketoonkehad |
| Biokeemia |
Alkoholid, suhkrud, rasvad |
| Keemia konspekt alkoholide, suhkrute ja rasvade kontrolltöö jaoks, konspektis on keemilised ja füüsikalised omadused ning mõisted. Alkoholid, alkohol, suhkur, suhkrud, rasv, rasvad |
| Keemia |
Keemia ja argielu |
| . Valgud, rasvad, süsivesikud, elavhõbe, pestitsiidid, feromoonid, repellendid, meelemürgid, |
| Keemia |
Eluks olilisimad süsinikuühendid |
| . Tselluloos, tärklis, sahhariidid, glükoos, rasvad, valgud |
| Bioloogia |
Bioloogia |
| Mõned asjad on puudu.. Valgud, deaturatsioon, renaturatsioon, rna ja dna ülesanded, transport rna, vee bioloogiline tähtsus, rasvad, ensüümid, informatsioon rna |
| Bioloogia |
Eksami spikker |
| . Toiduaine, toitaine, makrotoitained, mikrotoitained, toidulisand, gmo, pav, pal, kmi, söömine, seedimine, imendumine, toiduenergia, kehamass, kolesterool, rasvad, lipiidid, süsivesikud, sahhariidid, mineraalained, insuliin, |
| Inimese toitumisõpetus |
Orgaanilise keemia tasemetöö küsimused ja vastused |
|
Siin on siis erinevaid küsimusi orgaanilise keemia kohta, nii raskemaid kui ka kergemaid. See peaks hõlbustama gümnaasiumis/keskkoolis tasemetöö sooritamist.
1.Mis on orgaaniline keemia? 2. Mida nimetatakse funktsionaalseks rühmaks? 3. Tunda kõikide orgaaniliste ühendite funktsionaalseid rühmi ja osata määrata aineklassi. 4.Mis on atsükliline, tsükliline, hargnenud - või hargnemata ahelaga ühendid? 5. Alküülradikaalid 6. Osata anda orgaanilistele ühenditele nimetusi, teha valemeid ning graaflisi valemeid. 7. Osata kirjutada lihtsamaid orgaanilisi võrrandeid ja tasakaalustada neid. 8.Benseen – valem, omadused, kasutamine. 9. Orgaanilised lämmastikuühendid – näited. 10. Orgaanilised hapniku ühendid – näited. 11. Valkude tähtsus. 12. Ülesannete lahendamine. 13. Orgaaniliste ühendite üldised füüsikalised omadused. 14. Fenool – valem, omadused, kasutamine. 15. Valkude omadused ja tõestamine. 16. Mis on orgaaniliste ühendite põlemissaadused? 17. Orgaaniliste ühendite klasside üldvalemid. 18. Metanooli, etanooli valemid, omadused ja kasutamine. 19. Etanooli füsioloogiline toime. 20. Metanaal – omadused ja kasutamine. 21. Mis on aminohapped? 22. Valkude struktuurid 23. Amiinide leidumine. 24. Heterotsüklilised ühendid. 25. Aniliin – valem, omadused ja kasutamine. 26. Mis on amiinid? 27. Metaani füüsikalised omadused. 28. Äädikhappe valem, füüsikalised omadused ja kasutamine. 29. Mis on alkeenid, alkadieenid ja alküünid? 30. Nitreerimine, Zinini reaktsioon ja esterdamine. 31. Mis on seebid? 32. Metaanhappe omadused ja kasutamine. Valem. 33. Estrite füüsikalised omadused. 34. rasvade leidumine. 35. Sahhariidid. 37. rasvad. 38. Invertsuhkur. . Keemia, orgaanika, orgaaniline keemia, invertsuhkur, glükoos, fruktoos, alkoholid, alkaanid |
| Keemia |
Biomolekulid |
| õppematerjal. Tselluloos, kitiin, polüsahhariidid, biomaolekulid, lipiidid, rasvad |
| Biokeemia |
Keemia kontrolltöö |
|
Kordamismaterjal keemia kontrolltööks, sisaldab:
*Alkohole *Karboksüülhappeid *Rasvu *Süsivesikuid *Valkke. Keemia kontrolltöö, alkohool, karboksüülhapped, rasvad, süsivesikud, valgud |
| Keemia |
Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009. aasta eksami küsimused ning vastused. |
|
Edu Teie keemia õpingutel ;)
Puuduvad küsimuste vastused 46.; 48.; 52.; 58.; 59.; 41. ja 35. punktis, kuna neid pidi hakkama kas vihikust väga palju maha kirjutama, või vajalikku materjali kas pole olnud mul vihikus kirjas, või pole olemas ka internetis. Ülejäänud materjal on aga olemas ning lühidalt ja arusaadavalt kirjutatud.. 1, keemiliste elementide perioodilisus seadus, perioodilisus tabel ja selle rakendus keemiliste elementide iseloomustamisel, 2, metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisus tabelis elementide metalliliste omaduste muutus perioodis (iii perioodi näitel), 3, metalli aatomite elektronsskeemid ja nende omapära võrreldes mittemetallide elektronskeemidega, näited, 4, metallide füüsikalised omadused ja nende võrdlus mittemetallide omadustega, 5, metallide keemilised omadused: metallide reageerimine hapniku, väävli, kloori, lahjendatud hapete, leeliste, soolade vesilahustega ja veega näited, 6, metallide elektrokeemilise aktiivsuse rida ja selle kasutamine keemias näited, 7, metallide keemiline ja elektrokeemiline korrosioon korrosioonikaitse, 8, metallide levik looduses, mineraalid ja maagid, metallurgia 9, metallide ja sulamite kasutamine, näited, 10, elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid elektrolüütilise dissotsiatsioonteooria seisukohalt, näited, 11, hapete, aluste ja soolade elektrolüütiline dissotsialsioon vesilahustes, näited 12, hapete, aluste ja soolade iseloomustus dissotsiatsiooniteooria alusel näited 13, ainete valemite koostamine lahustuvustabeli alusel, näited 14, elektrolüüdi dissotsiatsiooniaste, tugevad ja nõrgad elektrolüüdid näited, 15, indikaatorid keemias, nende kasutamine, happelis-aluselised indikaatorid 16, lahuse ph kui keskkonna happelisuse näitaja, seos vesiniku ioonide kontsentratsiooni ja ph väärtuse vahel, 17, lahuse ph määramise võimalused, 18, soolade hüdrolüüs ja selle hindamine, näited, 19, vahetusreaktsioonid ja nende kulgemise tingimused, 20, vahetusreaktsiooni võrrandite esitusviisid (molekulaarsel, ioonilisel ja ioonilisel taandkujul), näited, 21, ainete keemiline analüüs ja selle praktiline vajadus, näited katioonide ja anioonide määramise kohta, 22, elemendi aatomi oksüdatsiooniastme arvutamine ühendis, näited 23, keemilise reaktsiooni kiiruse mõiste, näited kiirte ja aeglaste reakteioonide kohta 24, keemilise reaktsiooni kiiruse väljendusviis, 25, reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid, näited, 26, katalüsaatori mõiste ja kasutamine keemiliste reaktsioonide läbiviimisel, näited 27, pöördumatud ja pöörduvad reaktsioonid, näited, 28, keemilise tasakalu mõiste ja graafiline kujutlus, 29, mittemetallide aatomite ehitus ja elektronskeemide koostamine, näited 30, mittemetallide füüsikalised ja keemilised omadused, 31, põhilised mittemetallid, nende omadused ja ühendid, 32, väävelhappe omadused ja kasutusalad, 33, mineraalväetised, nende osatähtsus põllumajanduses, 34, põhilised taimede toite elemendid, liht-, liit- ja segaväetised, 35, ainete kvalitatiivne analüüs, katioonide ja anioonide määramise iseloomulikud reaktsioonid, 36, süsiniku omadused, süsinikuaatomi omapära, 37, orgaaniliste ainete põhilised erinevused võrreldes anorgaaniliste ainetega, 38, orgaaniliste ainete põlemisreaktsioonid, reaktsioonivõrrandite näited, 39, orgaaniliste ainete rahvusvaheline nomenklatuur, ainete nimetuste koostamise näited, 40, ainete isomeeria nähtus, näited, 41, isomeeride struktuurivalemite koostamine, isomeeride nimetamine, 42, küllastunud süsivesinikud, alkaanide homoloogiline rida, 43, alkaanide asendusreaktsioonid halogeenidega, krakkimine ja isomeerimine 44, alkaanid looduses, metaani omadused ja plahvatusohtlikus, 45, nafta töötlemine, nafta saaduste kasutusalad, 46, küllastumata orgaaniliste ühendite struktuur ja omadused: liitumisreaklsioonid 48, vesiniku, halogeenide ja halogeenvesinikega, 47, aromaatsed ühendid (areenid), benseen, 48, kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid), nende sünteesi põhimõte, 49, polüeteeni saamine ja rakendusalad, 50, alkoholide struktuur, omadused ja rakendusalad, 51, alkoholide (metanooli ja etanooli) toime inimorganismile, 52, karbonüülühendite omadused ja kasutamine, 53, karboksüülhapete struktuur, nomenklatuur ja keemilised omadused, 54, karboksüülhapete tähtsmate 55, etaanhappe reageerimine metallide, aluseliste oksiidide, aluste ja alkoholidega, 56, eetrid ja estrid, rasvad, 57, orgaaniliste ainete osatähtsus looduses ja tehismaailmas, 58, tervishoid ja tööohutus keemia laboratooriumis, 59, keemia rakendus inimtegevuse erinevates valdkondades |
| keemia |
Arvestused 12. kl |
| õhtukas. Sahhariidid, valgud, polümeerid, aminohapped, estrid, rasvad |
| Keemia |
Spikker |
|
Karboksüülhappe funktsionaalderivaadid, karboksüülhappsed,
asendamata karboksüülhapped jne.. Karboksüülhappe funktsionaalderivaadid, karboksüülhappe asendusderivaadid, amiidid, dihapped, rasvad, aminohapped, karboksüülhapped, etaanhape, rasvhape, etaanhape, küllastumata happed, benseenkarboksüülhapped |
| Keemia |
Orgaanilise keemia eksami kordamisküsimused |
| Siit võib leida kordamispunkte orgaanilise keemia eksami õppimiseks. Alkaanid, orgaanilised ühendid, alkeenid, alküünid, areenid, alkoholid, fenoolid, aldehüüdid, karboksüülhapped, aminohapped, valgud, estrid, rasvad, sahhariidid |
| Keemia |
9.klassi õpiku lühendid - süsinik. süsiniku |
|
Kordamiseks, küsimused ja vastused:
1. Süsiniku tähis. 2. Süsiniku asukoht tabelis, kas metall või mittemetall. 3. Süsiniku elektronskeem, mitu e’d on väliskihis? 4. Mitu kovalentset sidet süsiniku aaton tavaliselt moodustab? 5. Tähtsamad maakoores leiduvad süsinikuühendid(4). 6. Tähtsamad õhus leiduvad süsinikuühendid(2). 7. Süsiniku allotroopsed teisendid(2). 8. Miks teemant on palju kõvem, kui grafiit? 9. Miks grafiit juhib elektrit? 10. Kas metaan, süsinikoksiid ja süsinikdioksiid põlevad? Valemid. 11. Põlemise lõpp-produktid(2)? 12. Milline süsinikuühend on väga mürgine? 13. Millistest aatomistest koosnevad süsinvesinike molekulid? 14. Millised sidemed esinevad alkaanide molekulides? 15. Kirjuta etaani, propaani, metaani ja butaani valemid ning struktuurivalemid. 16. Millistest alkaanidest koosnevad maagaas ja nafta? 17. Nimeta tähtsamad naftasaadused? 18. Mitu sidet moodustavad süsinik, lämmastik ja hapnik? 19. Mitu erinevat olekut võivad oll süsiniku, lämmastiku ja hapniku aatomil? 20. Struktuurivalemid. 21. Tähtsamate alkoholide summaarsed valemid ja nimetused(3)? 22. Mürgisuse järjekord: metanool,etanool js glütserool? 23. Milleks kasutatakse metanooli, etanooli ja glütserooli? 24. Tähtsamate karboksüülhapete summaarsed valemid ja nimetused(2). 25. Milleks kasutatakse etaanhapet? 26. Nimeta puu- ja juurvilju mis sisaldavad suurel hulgal kasroksüülhapet(4). 27. Millised süsinikuühendid on peamiselt elusorganismi ehitusmaterjalid ja toitained? 28. Millistest aatomitest koosnevad sahhariidide molekulid? 29. Kahe suhkru summaarsed valemid. 30. Tärklise ja tselluloosi erinevus, kuigi nende struktuurid on sarnased. 31. Milleks on taimedel tärklist vaja? 32. Millised toiduained toodavad tärklist? 33. Milleks lagunevad rasvad tugevate leelistega keetes? (2) 34. Mis on taimedes konstruktsioonimaterjaliks? 35. Mis jääkidest koosnevad valgu molekulid? 36. Miks nimetatakse süsivesinikke, alkohole, karboksüülhappeid, sahhariide,valke ja rasvasid orgaanilisteks ühenditeks? . Süsinik, süsinikuühendid |
| Keemia |