energia
Geograafia riigieksamiks |
| ülesanded. üldmaateadus, maa kui süsteem, litosfäär, pedosfäär, atmosfäär, rahvastik ja asustus, tööstus, teenindus, energiamajandus, põllumajandus, kalandus, toiduainetööstus, |
| Geograafia |
Füüsika kordamine 10.klass |
| Konspekt 10.klassi füüsika materjali kohta. Mõisted, seadused, valemid. VÄGA HEA KONSPEKT EKSAMIKS KORDAMISEL!!! 12 lehekülge pikk!. Füüsika10klassi füüsikasoojusõpetusmehaanikadünaamikatrajektoorniheteepikkustaustsüsteemkiiruskiirendusliikumiste liigitusringliikuminenurkkiirusperioodkesktõmbekiirendusnurkkiirusperioodsagedusjõumomentimpulsimomentresonantsharmoonilise võnkumise võrrandvabavõnkuminesundvõnkumineisevõnkumineinertsusmassjõudraskusjõudkaalimpulssgravitatsiooniseaduskineetiline energiavõimsusainehulkmolekulmassmolaarmassülekandenähtusedpindpinevuskapillaarsustahkisvedelikgaassoojushulksiseenergiasoojusmasinisoprotsessentroopia |
| Füüsika |
Hüdroenergia |
| Referaat. Energialiigid |
| Keemia |
Energiamajandus |
| . Energiamajandus, tuumaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia, kivisüsi, vee energia, maagaas, naftatööstus, gaasitööstus, alternatiivsed energiaallikad |
| Majandus |
Energiamajandus |
| Eksamimaterjal. |
| Geograafia |
Egiptuse referaat |
| 19 leheküljeline kokkuvõte Egiptuse majandusest, transpordist ja turismist. Kaasa arvatud pildid. Koolis kiideti ja hinne oli 5. Kõik majandusalad kaetud (energia, puidu, põllu jt).. Egiptus, geograafia |
| Geograafia |
Tuuleenergia |
| 4lk. |
| Geograafia |
Energiamajandus |
| Kokkuvõte energiamajanduse valikutest . Energiamajandus, nafta, kütus |
| Geograafia |
Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused |
| Lektor Marge Mahla. Toiduenergia, eripärad, valgud, toidurasvad, süsivesikud, rase |
| Bioloogia |
Füüsika riigieksami konspekt |
| Väga põhjalik 19lk konspekt. Taustsüsteem, taustkeha, nihe, kiirendus, kehade, vastastikmõju, tihedus, elastsusjõud, hõõrdejõud, veojõud, newtoni, seadus, gravitatsiooniseadus, mehaaniline, töö, raskusjõu, töö, hõõrdejõu, töö, elastsusjõud, mehaaniline, energia, perioodiline, liikumine, kesktõmbekiirendus, kesktõmbejõud, võnkesagedus, võnkeperiood, pendlivalem, soojushulk, agregaatolekuid, elektriväli, elektromagnetism, elektrilaeng, punktlaeng, potentsiaal, elektrimahtuvus, alalisvool, elektrivool, voolutugevus, elektritakistus, voltmeeter, magnetväli, ampermeeter, magnetinduktsioon, lorentzi, elektrodünaamika, magnetvoog, induktiivsus, võnkering, optika, laineoptika, valguse, interferents, lainepikkus, langemisnurk, peegeldumisnurk, peegeldumisseadus, murdumine, dispersioon, kvantoptika, väljumistöö, väljumistöö, peakvantarv, energianivoo, isolaatorites, pooljuhtides, prooton, neutron, massiarv, radioaktiivsuseks, poolestusaeg, seoseenergia, kosmoloogia, päikesesüsteem, hubble |
| Füüsika |
Elektrienergia |
| Konspekt. Lühis, juhtivus, elektrivool, vahelduvvool, alalisvool, elektrolüüt, galvaanimine, oommeeter, voltmeeter, ampermeeter |
| Füüsika |
Aine ja energiavahetus |
| 11kl. |
| Bioloogia |
Energeetika |
| Erinevad energialiigid, nende kasutamine ja tootmine. |
| Geograafia |
Töö ja energia |
| . Nurkkiirus, joonkiirus, potensiaalne energia, kineetiline energia, valemid, tähised jne |
| Füüsika |
Geograafia eksami abi |
| . Agraarajastu, industriaalajastu, infoajastu, skt, inimarenguindeks, wto, maailmapank, imf, euroopa, liit, nafta, asean, opec, globaliseerumine, tuuleenergia, päikeenergia, tuumaenergia, kivisüsi, maagaas, geotermaalenergia, bioenergia, meretransport, raudteetransport, autotransport, siseveetransport, Õhutransport, torutransport, |
| Geograafia |
Kogu 2008. aasta 12. klassi eksamimaterjal |
| Mõisted. Teepikkus, taustsüsteem, nihe, hetkkiirus, kiirendus, liikumise suhtelisus, liikumisvõrrand, mass, jõud, rõhk, tihedus, raskusjõud, elastsusjõud, hõõrdejõud, Üleslükkejõud, gravitatsiooniseadus, impulsi jäävuse seadus, mehaaniline töö, mehaaniline energia, võimsus, ringliikumine, ringliikumine, periood, sagedus, hälve, amplituud, ristlaine, pikilaine, elektrilaeng, laengu jäävuse , seadus, punktlaeng, elektrivälja tegevus, töö elektriväljas, pinge, elektrimahtuvus, plaatkondensaator, magnetvoog, elektromagnetiline induktsiooni nähtus, magnetvoog, eneseinduktsiooni nähtus, võnkering, vahelduvvool, lainefront, koherentsus, valguse difraktsioon, valguskiir, peegeldumine, peegeldumisseadus, tasapeegel, murdumine, murdumisseadus, suhteline murdumisnäitaja, absoluutne murdumisnäitaja, dispersioon, spekter, näiv kujutis, tõeline kujutis, footon, fotoefekt, bohri aatomimudel, bohri postulaadid, metall, pooljuht, dielektrik, aatomi tuum, neutron, prooton, massiarv, isotoop, radioaktiivsus, poolestusaeg, tuumareaktsioonid, |
| Füüsika |
Aine- ja energiavahetus |
|
Autori kodulehekülg ande.pri.ee . Metabolism, dissimilatsioon, aeroobne, anaeroobne, glükolüüs, tsitraaditsükkel, heterotroofid, valk |
| Bioloogia |
Aine ja energiavahetus |
| . Mõisted, autotroof, heterotroof, dissimilatsioon, assimilatsioon |
| Bioloogia |
Geograafia, kordamine eksamiks, 2 |
|
Kokkuvõtetest kokkuvõte. Abistab eksamiks.
Põllumajandus, kalandus, metsandus, energia, tekstiil, rõivatööstus, turism. , põllumajandus, kalandus, metsandus, energia, tekstiil, rõivatööstus, turism, puhkemajandus, istandus, hiigelfarm, agrokliimavöötmed, nafta, gaas, tahked kütused, tuumaenergia, veeenergia, tuuleenergia, päikeseenergia, geotermaalenergia, bioenergia, torutransport, Õhutransport, siseveetransport, meretransport, raudteetransport, autotransport, |
| Geograafia |
Töö ja energia |
|
Autori kodulehekülg ande.pri.ee . Töö, energia, mehhaaniline, kineetiline, |
| Füüsika |
Aine ja energiavajadus |
|
Autori kodulehekülg www.abiks.pri.ee . Metabolism, autotroofsus, dessimilatsioon, fostosüntees, valgusstaadium, pimedusstaadium |
| Bioloogia |
Soojushulk ja siseenergia |
| Vastatud on vähemalt 15. küsimsele(küsimus on antud) mis seostuvad soojushulga, siseenergiaga, soojusjuhtivusega jne.... Soojusjuhtimine, soojushulk, soojuskiirgus, soojusliikumine, füüsika |
| Füüsika |
Termodünaamika |
|
Autori kodulehekülg www.abiks.pri.ee . Termodünaamika, charlesi, lussaci, mariotte, clapeyron, siseenergia, soojushulk, tdi, soojusmasin, entroopia, difusioon, soojusjuhtivus, |
| Füüsika |
Majandusgeograafia |
| . Inimkapital, majanduskaardid, skt, regionaalpoliitika, energiamajandus, keemiatööstus, metsandus, |
| Geograafia |
Keskkooli füüsika |
| Kõik valemid, mõisted. Suur pauk, Universumi evolutsioon, Galaktika kuju ja mõõtmed, Bohri postulaat, Läätse valem, Täielik peegeldus, Thompsoni valem, . Kuuvarjutus, päikesevarjutus, kuu, meteoorid, meteooriidid, komeedid, asteroidid, hiidplaneedid, päike, kosmoloogia, tuumareaktsioonid, termotuumareaktsioon, ahelreaktsioon, eriseoseenergia, seoseenergia, massidefekt, poolestusaeg, radioaktiivsus, isotoobid, aatomituum, aatomispekter, peakvantarv, fotoefekt, footon, murdumisnäitaja, murdumisseadus, peegeldumisseadus, difraktsioon, levimiskiirus, vahelduvvool, võnkering, võnkering, induktiivsus, magnetvoog, lorentz, ampere, kruvireegel, magnetväli, faasisiirded, üleslükkejõud, nurkkiirus, kesktõmbekiirendus, toereaktsioon, gravitatsiooniseadus, mehaanika |
| Füüsika |
Bioloogia mõisted gümnaasiumis |
| Kõik mõisted. Aids, energiavahetus, ainevahetus, lagundamisprotsessid, alleel, anatooimia, antikeha, antikoodon, assimilitatsioon, atp, autosoom, autotroof, bakteriofaag, bakteritoksiin, bioloogia, biomolekul, biopolümeer, biosfäär, biotehnoloogia, biotõrje, blastotsüst, daltonism, desoksüribonukleiinhape, desoksüribonukleotiid, desoksüriboos, dissimilitatsioon, downi, sündroom, embrüo, embrüogenees, ensüüm, eteoloogia, etanoolikäärimine, fenotüüp, fosfolipiid, fülogenees, füsioloogia, gameet, geen, geenifond, geenireraapia, geenmutatsioon, geneetika, geneetiline, muutlikus, kood, genoom, genoommutatsion, genotüüp, glükolüüs, hemofiilia, heterotroof, hingamisahel, histoloogia, hormoon, hüüf, initsiaatorkoodon, intermediaarsus, kantserogeen, kapsiid, karikloode, karüokinees, karüoplasma, kloroplast, kobarloode, komplementaarsusprintsiip, kontraktsioonivalk, koodon, kromoplast, kromosoommutatsioon, leukoplast, lipiid, loodusseadus, lootekestad, lootelehed, lämmastikalus, lüsosoom, meioos, menopaus, menstruatsioon, metabolism, mikroelemendid, mikrotuubul, mitokonder, mitoos, molekulaarbioloogia, mutageen, mutatsioon, mükotoksiin, mütseel, nukleotiid, ontogenees, ovogenees, ovogoon, ovulatsioon, parenogenees, peptiidside, pimedusstaadium, plasmiid, plastiid, platsenta, polüalleelsus, polüploidsus, polüsoom, populatsioon, prokarüoot, põisloode, pärilikkus, püroviinamarihape, rakutsükkel, reaktsiooninorm, regulaatorgeen, renaturatsioon, replikatsioon, replikatsioonigeen, repressor, reteptorvalk, ribonukleiinhape, ribonukleotiid, riboos, rõngaskromosoom, sahhariid, sperm, spermatognees, spermatogoon, spontaane, mutatsioon, spoor, steroid, struktuurgeen, sugukromosoom, sügoot, terminaator, transduktsioon, transduktsioon, transportvalk, tsentraalvakuool, tsentriool, tsentromeer, tsentrosoom, tsitraaditsükkel, tsütokinees, tsütoloogia, tsütoplasma, tsütoskelett, turgor, valgusstaadium, variatsioonikõver, variatsioonirida, viljakeha, |
| Bioloogia |
Soojustehnika teooria eksamiks |
|
1.Termodünaamiline keha
2.Töötava keha olekuparameetrid 3.Soojus ja töö. 4.Ideaalne gaas. 5.Ideaalse gaasi olekuvõrrandid. 6.Ideaalgaaside segud. Daltoni seadus. 7.Termodünaamiline süsteem ja väliskeskkond. Termodünaamiline protsess 8.Mehaaniline töö. 9.Tehniline töö. 10.Siseenergia. 11.Termodünaamika I seadus. 12.Termodünaamilise keha erisoojused. 13.Termodünaamilise keha entalpia 14.Termodünaamilise keha entroopia. 15.Termodünaamilised protsessid ideaalgaasidega. 16.Termodünaamilised protsessid reaalsete gaasidega. 17.Faasimuutuse diagrammid. 18.Veeaurutabelid ja diagrammid. 19.Vee isobaarne kuumutamine. 20.Vee aurustumine. 21.Veeauru ülekuumendamine. 22.Põhiprotsessid veeauruga 23.Termodünaamiline ringprotsess ja Termodünaamika II seadus. 24.Carnot’ ringprotsess. 25.Sisepõlemismootorite ringprotsessid. 26.Otto ringprotsess. 27.Aurujõuseadme ringprotsess (Rankine’i rp). 28.Elektrienergia ja soojuse koostootmine e. termofikatsioon. 29.Soojusvahetus, Temperatuuriväli, gradient ja soojusvoog. 30.Fourier’ seadus ja soojusjuhtivustegur. 31.Konvektiivne soojusülekanne ja Newtoni valem. 32.Soojuskiirgus ja Stefan-Boltzmanni seadus. 34.Soojusläbikanne tasapinnalises seinas. 35.Soojusvahetid 36.Pindsoojusvahetite dimensiooniarvutus. 37.Kütused. Kütuse põlemine. 38.Kütuse niiskus, mineraalosa ja tuhk 39.Kütuse lendosa ja koks. 40.Kütuse kütteväärtus. 40.Kütuse kütteväärtus. 42.Katelseadme soojusbilanss ja kasutegur. 43.Soojuse transformatsioon. Aurukomptressor. Külmutusseadme ringprotsess. 44.Termodünaamilise keha voolamine ja drosseldamine. . Soojustehnika |
| Soojustehnika |
Energia muutus reaktsioonides |
| Polaarsed ja mittepolaarsed ained jne. |
| Keemia |
Aine ehitus |
| Kineetiline ja potentsiaalne energia vahekord aine olekute vahe, ülekandenähtused, pindpinevuse ja pindpinevusjõu mõiste, märgav ja mittemärgav edelik, kapillaarsuse mõiste, tahkete ja amorfsete ainete erinevus, agregaatolekute üleminekud, sisenergia üleminekutel. |
| Füüsika |
Aine ehitus |
|
Autori kodulehekülg ande.pri.ee . Soojusliikumine, siseenergiat, soojusülekanne, soendushulk, aineosakesed, difusioon, neeldumine, |
| Füüsika |
Termodünaamika |
|
Lühike tutvustus
Autori kodulehekülg ande.pri.ee . Isotermiline, entroopia, siseenergia, isohooriline, soojendi, kasutegur, entroopia, |
| Füüsika |
Füüsika 1 - Uder - 2 töö piletid |
|
XVII
1) Miks ei saa ainult jõuga kirjeldada pöörlevat liikumist?( jõumoment, rakenduspunkt) 2) Galilei kiiruse teisendusvalemid? ( Vx,Vy,Vz ) 3) Midagi seoses kella ja realativistku aegruumiga??????????????? 4) Ekvivalentsusprintsiip? 5) Mida nimetatakse võnkumiseks? 6) Harmoonilise võnkumise diferensiaalvõrrand? 7) Millal tekib resonants? Iseloomusta, selgita valemi või graafiku alusel)?? 8) Ristilainetus? Pikkilainetus? XVII (b) 1) Mida nimetatakse võnkumiseks? 2) Mida nimetatakse sumbuvaks võnkumiseks? 4) Harmoonilisevõnkumised diferentsiaalvõrrand? 5) Resonants? (millal ta tekib?) 6) Galilei teisendused? 7) relatiivsusprintsiip ? XIX 1) Sündmuste samaaegsus? 2) Harmooniline võnkumine? 3) Füüsikaline pendel? 4) Sumbuva võnkumise differentsiaalvõrrand? 5) Mida nimetatakse lainepaketiks? 6) Kuidas kahaneb energia võnkumisel, võrreledes amplituudi kahanemist?? XX 1) Harmooniline võnkumine? 2) Mida nimetatakse tuiklemiseks? 3) Jõumoment? (jõudude moment?) 7) Sündmuste intervall? 8) Relatiivsusprintsiip? XII 1) Sõnastage ,defineerige jõumoment punkti suhtes? 2) Näidake kuidas Lorenzi teisendused muudavad Galilei teisendusi? 3) Kuidas muutub ajaline intervall üleminekul ühest taustsysteemist teise, (kui ruumil intervall väheneb?) 4) Mida püüdis Michelson 1881a. alates tõestada? 5) Kuidas arvutub harmoonilise võnkumise faas? 6) Mida nimetatakse füüsikaliseks pendliks? 7) Ristuvate võnkumiste liitmine? 1) Jõuõlg? 2) Impulsmoment? 3) Relativistlik impulss,jõud???? 4) A. Einsteini relatiivsusprintsiip? 5) Millal on kaks sündmust samaaegsed? (samaaegsus?) 6) Matemaatiline pendel? 7) Samas sihis toimuvate võnkumiste liitmine (valem?)? XXVII 1) Jõudude moment? 2) Relativistlik impulss?? 3) A.ensteini relatiivsusprinsiip? 4) Keha massi ja energia ekvikvalentsus(E=mc2)(kas keha mass muutub soojenedes?) 5) Mida nim: Tuiklemiseks? 6) Mis määravad trajektoori kuju? 7) Mida nimetatakse hälbeks? 8) Sumbuvustegur? 9) Sfääriline laine? XXVIII 1) Ainepunkti inertsimoment? 2) Impulsimomendi jäävuse seadus? 3) Mida nimetatakse keha paigaloleku energiaks? 4) (Aeg ühest taustsüsteemist üleminekul teise(relativistlik värgens)), valem)??? 5) Keha inertne mass, raskemass?? 6) Mida näitab võnkumise sagedus? 7) Tuiklemise periood? 8) Mida nim: Lainearvuks? XXIX 1) Suletud süsteemi impulsimoment? 2) Ketta inertsmoment (valem?)? 3) Mida nim: absoluutseks ruumiks? 5) Keha relatiivne mass? 6) Harmoonilise võnkumise faasi muutumise periood? 7) Ringsagedus, e.nurksagedus sumbuva võnumise korral?(millest sõltub?) 8) Seisev laine? XXX 1) Mis kirjeldab keha inertsust pöörleval liikumisel? 2) Mis seaduspärasusi rakendavad piruetti tantsijad? 3) Millal on kehapikkus kõige pikkem? (paigalseisev või liikuv?) 4) Millal on syndmused samaaegsed? 5) Kuidas arvutatakse kineetilist energiat relativistlikus mehaanikas? 6) Faasi muutumise kiirus? 7) Millise jõuga tuleb mõjutada keha, et võnkumisel tekiks resonants? 8) Mida nimetatakse lainepikkuseks? XXXI 1) Impulmomendi jäävuse seadus? 2) Ketta impulsmoment? 3) Mida nimetatakse absoluutseks ruumiks? 4) Kuidas kulgeb füüsikaline protsess liikuvas inertsiaalses taustsüsteemis???? 5) Liikuva keha energia? (E=mc2) 6) Mida kirjeldab faas? 7) Sumbuva võnkumise ringsagedus ? 8) Seisev laine? XXXII 4) Kas keha soojendamine muudab tema massi? 5) Kuidas muutuvad kineetiline-,potensiaalne-ja keha koguenergia harmoonilisel võnkumisel?(valemid) 6) Mida nimetatakse tuiklemiseks? (valem?) 7) Mis väärtused määrvad trajektoori kuju ?? . Füüsika, töö, uder, teooria, piletid, küsimused-vastused |
| Füüsika |
Liikumise valemid |
| . Kiirus, kineetiline energia, potensiaalne energia, pöörlemissagedus, gravitatsioonikonstant, liikumishulk, pöörlemisperiood |
| Füüsika |
Ainevahetuse mõisted |
| Aine- ja energiavahetuse mõistete selgitus. Ainevahetus, energiavahetus, assimilatsioon, dissimilatsioon, autotroof, heterotroof, metabolism, fotosüntees, glükolüüs |
| Bioloogia |
Füüsika 1 - Uder - 1 töö piletid |
|
1) Mida nimetatakse füüsikaks?
2) Massikeskme liik, seadus 3) Tangensiaal ja normaalkiirendused, trajektoor, kiirendusvektor 4) 18-19 saj mehaanika areng 5) Potensiaalne energia ja jõuvaheline seos 6) Mix nimetetakse jõudusid teisiti, ka konservatiivseteks 7) Kui ainepunkt liigub mööda ringjoonelist trajektoori, kas siis tema kiirus oleneb tema kaugusest ringikeskpunktist ? 8) Kas inertsiaalseid taustsüsteeme võib olla rohkem kui kui 1 ? II 1) Mis on mehaanika ? 2) Kuidas avaldub massikeskme raadiusvektor? 2) Kuidas avaldub massikeskme raadiusvektor? 4) Kuidas saadakse kiirendus koordinaatide abil ? 6) Mis on vektorväli ? 7) A=F•s•cosα Mis juhul saab arvutada selle valemi järgi tööd ? 8) Mis suunaline on põrkejoon? III 1) Mida nimetatakse taustsüsteemiks? 2) Joonkiirendus? 3) Mida nimetatakse jõuks ? 4) Millest sõltub potensiaalne energia ? 6) Inertsi seadus? 7) Kiiruse suund, trajektoor? 8) Millega iseloomustatakse välju ? IV 1) Mida nimetatakse tsentraalseks põrkeks? Mis on põrkejoon ? 2) Nurkkiiruse ja joonkiiruse vektorseos ? 3) Millega võrdub kõverjoonelisel liikumisel töö ? 6) Milliseid jõudusid nimetatakse dissipatiivseteks? 7) Mida nimetatakse gradiendi leidmiseks? 8) Kus mõjub välisjõud? V 1) Mida nimetatakse kulgliikumiseks? 3) Mida nimetatakse nurkkiirenduseks? 5) Liikumishulk?? 7) Millal on põrge tsentraalne? 8) Millega võrdub lõhkenud mürsu liikumishulkade summa? VI 1) Mida nimetatakse pöördliikumiseks ? 4) Milliste kehade põrge on tsentraalne ? 5) Kesktõmbejõud ? 6) Vektorväli ? 7) Kas kõverjoonelistliikumist võib vaadelda kui sirgjooneliste liikumiste summat ? 8) Inertsijõud? VII 1) Newtoni I seadus ? 2) Tangensiaalse kiirenduse ja nurkkiirenduse seos ? 3) Kas vektorvälja võib asendada mitme välja summana ? 4) Füüsikalise teooria kujunemine ? 5) Liikumishulga suuna muut ? 6) Mida nimetatakse põrkeks ? 7) Cartesiuse koordinaadistik, kas telgedel võib olla meelevaldne suund ? 8) Seos potensiaalse energia ja jõu vahel ? VII 1) Mida nimetatakse inertsiaalseks taustsüsteemiks ? 2) Ainepunkti joon ja nurkkiiruse vaheline seos ? 3) Kuidas leida kiiruse komponente kõverjoonelisel liikumisel ? 4) Mida nimetatakse homogeenseks väljaks? 6) Miks ei kehti mehaanilise energia jäävusseadus mitteelastse põrke korral ? 7) Sõnasta liikumishulga jäävuseseadus ? 8) Millised mehaanilise energia muutused võivad toimuda konservatiivses süsteemis ? X 1) Newtoni II seadus? 2) Tangensiaalkiirenus? 3) Trajektoori kõverus antud punktis ? 4) Kuidas kontrollitakse, kas süsteem on inertsiaalne ? 5) Milline süsteem on suletud ? 6) Millal on välisjõudude töö positiivne , millal negatiivne ? 7) Mehaanika loojad ? 8) Liikumishulga võib omistada? XI 1) Newtoni III seadus? 2) Kuidas defineeritakse kiirendust kõverjoonelisel liikumisel ? 3) Millega võrdub töö kõverjoonelisel liikumisel ? 5) Miks keha hulga liikumist saab kirjeldada ainult ühe ainepunkti liikumisega ? 6) Millist liikumist nimetatakse ringliikumiseks ? 7) Mida nimetatakse põrkejooneks ? 8) Millised seadused kehtivad absoluutselt elastse tsentraalse põrke korral ? XII 3) Millest oleneb jõu töö ? 4) Newtoni seotus mehaanikaga? 5) Mitteelastne tsentraalpõrga ? 6) Kuidas määratakse normaalkiirendus ? 8) Millised seadused kehtivad dissipatiivses süsteemis ? XV 1) Füüsika ja tehnika omavaheline sõltuvus ? 2) Mida nimetatakse liikumiseks ? 3) Millise suunaga on aegklassikalises mehaanikas ? 4) Mehaanilise energia jäävuse seadus? 5) Vektorite skalaarkorrutis? 6) Tsentraalne väli ? 7) Gradiendi arvutamisel skalaarsest suurustest määrab ära .. ??? 8) Ühtlane ringliikumine ? XVI 1) Klassikaline mehaanika ? 2) Tehnika ajalugu (Galilei...)? 3) Keha Impulss? 4) Millal on töö negatiivne? 6) Miks ei saa potensiaalset energiat kasutada mittetsentraalses jõu väljas ? . Füüsika, töö, uder, teooria, piletid, küsimused-vastused |
| Füüsika |
Mehaaniline töö |
| . Energia, nurkkiirus, periood, sagedus, helid |
| Füüsika |
Töö ja võimsus |
|
Kuidas arvutatakse mehaanilist tööd (valem)?
Millal on töö võrdeline nulliga? Defineerida 1 džaul. Defineerida võimsus (valem). Defineerida 1 vatt(W). Teisaldada džaulideks 1 kWh ja 1 MWh. Kuidas arvutada raskusjõu tööd (valem)? Defineerida kasutegur (valem). Mida nim. energiaks? Millist energiat nim. kineetiliseks energiaks (valem)? Millist energiat nim. potensiaalseks energiaks (valem)? Millist energiat nim. mehaaniliseks koguenergiaks? Sõnasta energia jäävuse seadus . Vatt, dzaul, energia, töö, raskusjõud |
| Füüsika |
Mõisted |
|
Autori kodulehekülg www.abiks.pri.ee . Difraktsioon, elastsusjõud, energia, hooke, hõõrdejõud, interferents, kapillaarsus, laine, newton, kineetiline, potensiaalne, pindpinevusjõud, punktmass, resonants, siseenergia, soojushulk, taustsüsteem, gravitatsiooniseadus |
| Füüsika |
Aine-ja energiavahetuse põhijooned. |
| NB: Fail on .odt formaadis, mida saab avada MS Word 2007'ga või OpenOffice'ga. Autotroofid, heterotroofid, metabolism, dissimilatsioon, assimilatsioon, |
| Bioloogia |
Olümpiaad 2007/2008 |
| . Kofeiin, veeenergia, bittneri, palsam, piiblilood, e421, fraxinus, ornus, olümpiaad |
| Bioloogia |
Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted |
| Energiamajandus. |
| Geograafia |
Soojusõpetus |
|
Tunni konspekt.
. , termomeeter, keha siseenergia, soojusülekanne, konvektsioon, soojuskiirgus, soojusjuhtivus, |
| Füüsika |
Tuumafüüsika |
| Konspekt ,spikriformaadis. Termotuumareaktsioon, seoseenergia, ahelreaktsioon, sünteesireaktsioonid, tuumapomm, radioaktiivne, |
| Füüsika |
Valemid |
| laetud kehade vastastikmõju elektrivälja tugevus laengu pindtihedus elektrivälja potentsiaal voolutugevus pinge elektrimahtuvus magnetinduktsioon vastastikmõju lorentzi elektrivoolu võimsus lainepikkus läätse optiline tugevus õhukese läätse valem absoluutne murdumisnäitaja. Kahe aine murdumisvõrrand, absoluutne murdumisnäitaja, suurendus, Õhukese läätse valem, läätse optiline tugevus, pinna valgustatus, difraktsioonivõre valem, lainepikkus, võnkeringi võnkeperiood, elektroodil eraldunud aine, elektrivoolu töö, elektrivoolu võimsus, magnetvälja energia, induktsiooni elektromotoorjõud, eneseinduktsiooni elektromotoorjõud, elektromagnetilise induktsiooni seadus, elektromagnetiline induktsioon, elektromagnetiline induktsioon, lorentzi jõud, magnetinduktsioon, voolude vastastikmõju, elektromotoorjõud, elektrimahtuvus, pinge, vahelduvvoolu efektiivväärtus, voolutugevus, elektrivälja potentsiaal, elektrivälja potentsiaal, laengu pindtihedus, elektrivälja tugevus, laetud kehade vastastikmõju |
| Füüsika |
Valemid |
| . Raskusjõud, tihedus, hõõrdejõud, elastsusjõud, rõhk, pindpinevustegur, vedelikusamba, kõrgus, molekuli, keskmine, energia, molekuli, keskmine, energia, isotermiline, isohooriline, protsess, töö, võimsus, soojusvahetus, sulamissoojus, aurustumissoojus, voolutugevus, pinge, takistus, impulss, kineetiline, potentsiaalne, energia, teepikkus, vaba, langemine, kiirendus, kesktõmbejõud, kesktõmbekiirendus, |
| Füüsika |
Soojuskiirgus |
| . Soojuskiirgus, lainepikkus, energia, boltzman, wien, läbipõlemine, luminesents, |
| Füüsika |
Olulisemad molekulaarfüüsika mõisted |
| . Molekulaarfüüsika, agregaatolek, amorfne, keha, aur, avogadro, arv, difusioon, erisoojus, faasisiire, isoprotsess, molekul, pindpinevus, rõhk, siseenergia, soojusmasin, sulamissoojus, temperatuur, |
| Füüsika |
9s klass-KONTROLLTÖÖ küsimused ja vastused |
|
1.Selgita mõisted:siseenergia,soojushulk,soojusjuhtivus,soojuslik tasakaal
2.Soojusülekande liigid(3),Selgitus. 3.Soojusülekande seaduspärasused 4.Termose töö põhimõte 5.Erisoojuse definitsioon 6.Ülesanded,soojushulge valem,tüüpe on 4. . Siseenergia, soojusjuhtivus, soojushulk, aine erisoojus, seaduspärasused |
| Füüsika |
Aatomifüüsika |
| . Kvantreegel, energiavoog, juhtivustsoon, keelutsoon, energiatsoon, dielektrik, bohri, postulaadid, planetaarmudel, kiirguse, postulaat, |
| Füüsika |
Inimese organism - mõisted |
| Lühikesed mõistete seletused. Hormoonid, käbikeha, insuliin, kesknärvisüsteem, seljaaju, refleksid, pupill, kolvikesed, kuulmislävi, maitsmispung, ainevahetus, toitained, kalorsus, kroon, sisenõrenäärmed, kaksteistsõrmiksool, amülaas, neerud, kusiaine, neerukehake, lümf, sapp, maks, soolhape, lipaas, pepsiin, amülaas, sülg, soolehatt, kaksteistsõrmiksool, kõrikaas, söögitoru, hingetoru, lõikehambad, seedeelundkond, vitamiinid, vitamiinid, energiavahetuse kasutegur, kalorsus, poolringkanalid, haisterakk, maitsmispung, kuulmislävi |
| Ajalugu |