alkaanid
Orgaaniline keemia |
|
ORGAANILINE KEEMIA
Lühikonspekt gümnaasiumile. Orgaaniline keemia, amiinid, küllastamata ühendid, areenid, fenoolid ja aromaatsed amiinid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid ja amiidid, polümeerid, sahhariidid, valgud, alkoholid, halogeeniühendid, alkaanid, |
| Keemia |
Alkaanid |
| Tabelid ja põhjalik kirjeldu. |
| Keemia |
Orgaaniline keemia |
| Alkaanid, halogeenialkaanid, alkoholid, alkoholaadid, amiinid, alkeenid, alkadieenid, alküünid, aldehüüdid, ketoonid, sahhariidid -nende keemilised ja füüsikalised omadused, leidumine, saamine, kasutamine. Orgaaniline keemia |
| Keemia |
Alkaanid |
| Orgaanilise keemia sissejuhatus ja alkaanid.. Alkaan |
| Keemia |
Alkaanid |
| Kokkuvõte!. Alkaanid |
| Keemia |
Alkaanid |
| alkaanid ja valemid. Alkaanid, süsiniku valentsolekud, metaan, metaani pürolüüs, tsükloalkaanid, halogenoalkaanid |
| Keemia |
Alkaanid |
| Kordamine tööks. Alkaanid, radikaalid, isomeerid, põlemine, rürolüüs, hüdrofiilsus, hüdrofoobsus, füüsikalised omadused, füsioloogilised omadused, keemilised omadused, tuntumad alkaanid, nende omadused, kasutus, saamine, alkaanide tabel |
| Keemia |
Kokkuvõte orgaaniline keemia |
|
Kõik tähtsam orgaanilisest keemiast: Nimetused ja nende andmine, happed, alkoholid, fenoolid, ketoonid jne.
Eelkõige neile kes valmistuvad eksamiks.. Orgaaniline, keemia, süsinik, ühendid, alkoholid, ketoonid, fenoolid, karboksüülhapped, happed, amiinid, amiidid, nitriidid, nimetused, alkaanid, alkeenid, alküünid, hüdriidid |
| Keemia |
Alkaanid |
| Alkaanide konspekt. Alkaanid, pürolüüs, võrrandid, täielik põlemine, homoloogiline rida, füüsikalised omadused, keemilised omadused, isomeeria, kasutusalad |
| Keemia |
Alkaanid |
|
Autori kodulehekülg ande.pri.ee . Pürolüüs, alkaan, parafiin, ch4, oksüdeerijate, alküülderivaate, hüdrofoobsed |
| Geograafia |
Alkaanid |
| Kogu vajaminev info alkaanide kohta. Alkaanid, spikker, keemia |
| Keemia |
Alkaanid |
| Alkaaniteemalise tähtsamate mõistete seletused. Alkaan, alkeen, alküün, hüdrofoobsus, hüdrofiilsus, radikaal, pürolüüs jne . Alkaan, maagaas, isomeer, hüdrofoobsus, hüdrofiilsus, inertsus, radikaal, oksüdeerumine, pürolüüs, dehüdrogeenimine, hüdrogeenimine, isomeer, maagaas, oksüdeerija, redutseerija, redutseerumine, detonatsioon, oktaaniarv, bituumen, ainehulk, |
| Keemia |
11.klassi Orgaanika konspekt |
| Metaani halogeenimine, . Redutseerijad, alkaanid, tsükloalkaanid, halogenoalkaanid, etanool, etaandiool, amiinid, alkaloidid, vitamiinid, propeen, alkadieenid, isomeeria, karbonüülühendid, sahhariidid, süsivesikud, glükoos, fruktoos, sahharoos, suhkur, tselluloos, karboksüülhapped, aminohapped, areenid, fenoolid, aniliin, fenüülamiin, aminobenseen, |
| Keemia |
Alkaanid |
|
PS! KIRJAS NUMBER 4 ON SEDA POOL LK´d. KIRJAS NUMBER 12 ON MATERJALI 2 LEHEKÜLGE.
alkaanide üldine kokkuvõte, keemilised omadused, süsiniku oksüdatsiooniastme määramine, orgaaniliste ühendite omadused, alkaanide füüsikalised omadused, alkaanide suuremad esindajad (ning milleks neid kasutatakse), alkaanide nimetamine, isomeerid, joonised jnejnejne!. Alkaanid, alkaanide füüsikalised omadused, alkaanide esindajad, isomeerid, oksüdatsiooniastme määramine, alkaanide keemilised omadused |
| Keemia |
Orgaaniline keemia |
| Orgaanilise keemia konspekt. Orgaaniline keemia, konspekt, süsiniku keemia, alküünid, amiinid, alkoholid, halogeenühendid, alkaanid |
| Keemia |
Alkaanide tabel |
| . Hea, kasulik keemat õppivale |
| Keemia |
Nafta ja alkaanid |
|
Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
omadused: Erinevatest maardlatest ammutatav ..... Alkaanid, nafta, metaan, maagaas, gaas, |
| Keemia |
Alkaanid - referaat |
| . Alkaanid, omadused |
| Keemia |
Halogeenalkaanid |
| Kirjeldatakse halogeenide kasutusalasid ja mõistet. Halogeenalkaanid, Nukleofiil, Pestitsiid, Elektrofiil, kasutusalad, omadused, Ahelaisomeer |
| Keemia |
Alkaanid, alkeenid |
| õppematerjal, sobib eksamiks kordamisel. Alkaanide ja alkeenide omadused |
| Keemia |
Kokkuvõte Orgaanilises keemias |
| Kõik olulisem,mis orgaanilise keemia teooria kohta on.. Kütused, tähtsamad alkaanid, hüdrogeenimine, hüdratatsioon, dehüdratatsioon, dehüdrogeenimine, polümerisatsioon, kopolümerisatsioon, kondensatsioon, vulkaniseerimine, esterifikatsioon, hüdrolüüs, seebistamine, pürolüüs, benseen, aniliin, fenüülamiin, aminobenseen, karbonüülühedid, aldehüüdid, monosahhariidid, polüsahhariidid, glükoos, tselluloos, tärklis, valkude klassifikatsioon, |
| Keemia |
Orgaaniline keemia I |
| Tegemist on siis väikese kokkuvõtlikuma kirjutisega, mina õppisin sellelt eksamiks ja orgaanilise keemia praktikumide töö suuliseks vastamiseks (alates luminentsist). Välja on toodud kõige olulisem õpitust - orgaanilise keemiaga siiski tegu. Märksõnade all on kirjas kõik, millest antud failis juttu on.. Orgaaniliste ühendite struktuur ja nomenklatuur, aatomorbitaalid, hübridisatsioon, keemilise, sideme, tüübid, orgaaniliste reaktsioonide mehhanismid, elektrofiilid ja nukleofiilid, happelisus ja aluselisus, orgaanilises, keemias, elektrofiilsete ja nukleofiilsete, reaktsioonide tüübid; nomenklatuurisüsteemid, orgaanilisele ühendile nime andmise põhimõtted, alkaanid, saamine, omadused, alkeenid, omadused, aromaatsed ühendid, benseen; isomeeria, alkoholid, fenoolid, saamine, omadused, võrdlus, primaarsed, sekundaarsed, tertsiaarsed alkoholid, eetrid, oksoühendid, aldehüüdide, ketoonide võrdlus karboksüühapete derivaadid, omadused, orgaanilised väävliühendid, tioolid, amiinid, nende saamine, tähtsus ja omadused, destillatsioon, põhimõte, otstarbekus luminestsents kondensatsioonireaktsioon, aldoolkondensatsioon, kondensatsioon, ümberkristallimine ümberkristallimiseks sobiva lahusti leidmine, sulamistemperatuur, spektrofotomeetria, lambert-beer, seadus, kromatograafia, kasutamine, aspiriin, hüdrolüüsumine, apiriini puhtuse hindamismeetodid, paratsetamool, saamine, lähteained, saadused, esterdamisreaktsiooni äratundmine, polümerisatsiooniaste |
| Orgaaniline keemia |
Orgaanilised ained |
| . Alkaanid, estrid, halogeenid, rasvhapped, alkoholid, eetrid, ketoonid, karboksüülhapped, aldehüüdid, amiidid, mineraalhapete, estrid |
| Keemia |
Süsivesinikud ja alkaanid |
|
Põhjalik ülevaade süsivesinikest
Alkaanide keemilised omadused, füüsikalised omadused, reaktsioonivõrrandite näited Hargnenud ahelaga alkaanide reeglite kogum 11.klass. Keemia, alkaanid, süsivesinikud, 11, klass |
| Keemia |
Alkaanid,kütused,nafta |
| Spikri materjal.. Alkaan, nafta põhifraktsioonid, kütused |
| Keemia |
Alkaanid |
| . Alkaanid, isomeeria, omadused |
| Keemia |
Alkaanid ja asendusrühmad |
| Lühikokkuvõte ja spikker. Alkaanid, asendurühmad, |
| keemia |
Alkaanid ja halogeeniühendid |
|
Alkaanide kasutamine ja ülesanded
Halogeenide kasutamineja ülesanded MÕISTED. Kõik olemas, et töö viis tuleks |
| Keemia |
Halogeeniühendid |
| Halogeen, Halogeeniühend, Polaarne kovalentne side, Elektronegatiivsus, Osalaeng, Nukleofiil, Elektrofiil, Radikaal, Osoon, Osoonikiht, Freoon, Pestitsiid, Isomeeria, Halogeenoalkaanide omadused ja kasutusalad, Nukleofiilne asendusreaktsioon, Reagentide eristamine.. Halogeeniühendid |
| Keemia |
9. klassi keemia |
| Kokkuvõtvalt nt. kontroll tööks õppimiseks või eksamiks valmistamiks kõik mis puutub karboksüülhapetesse, sahhariididesse ning alkoholidesse. Karboksüülhapped, sahhariidid, alkoholid, alkaanid, etaanhape, metaanhape, süsivesikud, rasvad, valgud, aminohape |
| Keemia |
Keemia Aineklassid |
| Funktsionaalne rühm ja nimetus. Alkaanid, halogeenühendid, alkoholid, amiinid, alkeenid, alüünid, areenid, aldehüüdid, ketoonid, karboksüülhapped, estrid, amiid, eetrid |
| Keemia |
Süsivesinikud, alkaanid, Alkoholid |
| Väike jutt Süsivesinikest, alkaanide rida ja Alkoholide kokkuvõte. Alkohol, süsivesinik, alkaanid |
| Keemia |
Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse ja alkaanid. |
| . Orgaaniline keemia, alkaanid |
| Keemia |
11. klassi arvestus |
|
Üleminekueksami materjal.!
Admin kiidab!. Alkaanid, metaan, isomeeria, nukleofiilne asendusreaktsioon, alkoholid, eetrid, amiinid, alkeenid, alküünid, aldehüüdid, ketoonid, glükoos, fruktoos, sahharoos, tselluloos, karboksüülhapped, estrid, amiidid, seep, aminohapped, valgud, polümeerid, areenid, püridiin, pürrool, fenool, aminobenseen, aniliin, |
| Keemia |
Orgaaniline keemia |
| Super konspekt orgaanilisest keemiast. pigem selline spikritaoline. Alkaanid, isomeerid |
| Keemia |
Keemia 11 kl. arvestused |
| õhtukoolis. Alkaanid, nafta ja maailm, halogeenühendid, alkoholid, amiinid |
| Keemia |
Lühikokkuvõte |
| 12lk. Alkaanid, alkeenid, alkoholid, alküünid, alküünid, halogeenid, karbonüülühendid, sulamid, korrosioon, sulamine, tahkumine, süsinikuühendid, allotroopia, vesinik, |
| Keemia |
Orgaaniline keemia (Alkaanidest küllastunud ühenditeni) |
| Materjal on mahutatud ühele leheküljele (täpsemalt poolele sellest) Lehel on kaks eksemplari (üks sulle, teine sõbrale). Abiks kindlasti kõikide tööde puhul 11. klassi keemias alates alkaanide tööst, lõpetades küllastunud ühendite tööga. Erinevad teemad (füüsikalised omadused, keemilised omadused, saamine) on välja toodud erinevate värvidega. Piisavalt kompaktne, et kasutada salaja keemia töös.. Alkaan, alkaanid, halogeenide nomenkratuur, nukleofiilne asendusreaktsioon, nukleofiil, elektrofiil, radikaal, alkohol, alkoholid, alkoholaat, eetrid, amiinid, küllastunud ühendid, alkeen, alkeenid, alküül, alküülid |
| Keemia |
Spikker orgaanilise keemia I eksami jaoks |
| Kokkuvõttev ja sisukas spikker; mõisted. Karbkatioon, bronstedi hape, lewise hape, zaitsevi reegel, ketoenoolne tautomeeria, kumulüleeritud süsteem, keemilise sideme poleriseeritavus, alkaanid, tsükloalkaanid, alkeenid, alküünid, halogeenid, alkoholid, eetrid, estrid |
| Orgaaniline keemia I |
Põhikooli kokkuvõte |
| 9.klassi kordamine 10nda klassi alguseks.. Oksiidid, alused, soolad, happed, reaktsioonid, alkaanid, o-a määramine, alkeenid, alküünid, alkoholid, redoksreaktsioonid, tekstülesannete valemid, elektronskeem |
| Keemia |
Alkaanid, alkeenid, alküünid |
| . |
| Keemia |
Keemia konspekt |
| Keemia konspekt. Isomeeria liigid, elektronskeem, perioodilisus seadus, karboksüülhapped, polümeerid, nafta töötlemine, alkaanid, isomeeria liigid, isomeerid, sooladmittemetallide-redoksomadused, soolade hüdrolüüs, korrosioon |
| keemia |
Vastused |
| Küsimused-vastused. Alkaanid, isomeeria, süsivesinikud, alkaanid, metaan, etaan, propaan, |
| Keemia |
Orgaanilise keemia tasemetöö küsimused ja vastused |
|
Siin on siis erinevaid küsimusi orgaanilise keemia kohta, nii raskemaid kui ka kergemaid. See peaks hõlbustama gümnaasiumis/keskkoolis tasemetöö sooritamist.
1.Mis on orgaaniline keemia? 2. Mida nimetatakse funktsionaalseks rühmaks? 3. Tunda kõikide orgaaniliste ühendite funktsionaalseid rühmi ja osata määrata aineklassi. 4.Mis on atsükliline, tsükliline, hargnenud - või hargnemata ahelaga ühendid? 5. Alküülradikaalid 6. Osata anda orgaanilistele ühenditele nimetusi, teha valemeid ning graaflisi valemeid. 7. Osata kirjutada lihtsamaid orgaanilisi võrrandeid ja tasakaalustada neid. 8.Benseen – valem, omadused, kasutamine. 9. Orgaanilised lämmastikuühendid – näited. 10. Orgaanilised hapniku ühendid – näited. 11. Valkude tähtsus. 12. Ülesannete lahendamine. 13. Orgaaniliste ühendite üldised füüsikalised omadused. 14. Fenool – valem, omadused, kasutamine. 15. Valkude omadused ja tõestamine. 16. Mis on orgaaniliste ühendite põlemissaadused? 17. Orgaaniliste ühendite klasside üldvalemid. 18. Metanooli, etanooli valemid, omadused ja kasutamine. 19. Etanooli füsioloogiline toime. 20. Metanaal – omadused ja kasutamine. 21. Mis on aminohapped? 22. Valkude struktuurid 23. Amiinide leidumine. 24. Heterotsüklilised ühendid. 25. Aniliin – valem, omadused ja kasutamine. 26. Mis on amiinid? 27. Metaani füüsikalised omadused. 28. Äädikhappe valem, füüsikalised omadused ja kasutamine. 29. Mis on alkeenid, alkadieenid ja alküünid? 30. Nitreerimine, Zinini reaktsioon ja esterdamine. 31. Mis on seebid? 32. Metaanhappe omadused ja kasutamine. Valem. 33. Estrite füüsikalised omadused. 34. Rasvade leidumine. 35. Sahhariidid. 37. Rasvad. 38. Invertsuhkur. . Keemia, orgaanika, orgaaniline keemia, invertsuhkur, glükoos, fruktoos, alkoholid, alkaanid |
| Keemia |
Orgaanilise keemia tähtsamad mõisted |
| Siit võib leida orgaanilise keemia mõistete seletusi. Alkaanid, alkeenid, alküünid, areenid, alkoholid, fenoolid, aldehüüdid, karboksüülhapped, aminohapped, amiinid, amiidid, ketoonid, valgud, peptiidside, estrid, isomeeria, valents, sigmaside, konformatsioon, sahhariidid, alkadieenid, süsivesinikud, radikaalid |
| Keemia |
Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009. aasta eksami küsimused ning vastused. |
|
Edu Teie keemia õpingutel ;)
Puuduvad küsimuste vastused 46.; 48.; 52.; 58.; 59.; 41. ja 35. punktis, kuna neid pidi hakkama kas vihikust väga palju maha kirjutama, või vajalikku materjali kas pole olnud mul vihikus kirjas, või pole olemas ka internetis. Ülejäänud materjal on aga olemas ning lühidalt ja arusaadavalt kirjutatud.. 1, keemiliste elementide perioodilisus seadus, perioodilisus tabel ja selle rakendus keemiliste elementide iseloomustamisel, 2, metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisus tabelis elementide metalliliste omaduste muutus perioodis (iii perioodi näitel), 3, metalli aatomite elektronsskeemid ja nende omapära võrreldes mittemetallide elektronskeemidega, näited, 4, metallide füüsikalised omadused ja nende võrdlus mittemetallide omadustega, 5, metallide keemilised omadused: metallide reageerimine hapniku, väävli, kloori, lahjendatud hapete, leeliste, soolade vesilahustega ja veega näited, 6, metallide elektrokeemilise aktiivsuse rida ja selle kasutamine keemias näited, 7, metallide keemiline ja elektrokeemiline korrosioon korrosioonikaitse, 8, metallide levik looduses, mineraalid ja maagid, metallurgia 9, metallide ja sulamite kasutamine, näited, 10, elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid elektrolüütilise dissotsiatsioonteooria seisukohalt, näited, 11, hapete, aluste ja soolade elektrolüütiline dissotsialsioon vesilahustes, näited 12, hapete, aluste ja soolade iseloomustus dissotsiatsiooniteooria alusel näited 13, ainete valemite koostamine lahustuvustabeli alusel, näited 14, elektrolüüdi dissotsiatsiooniaste, tugevad ja nõrgad elektrolüüdid näited, 15, indikaatorid keemias, nende kasutamine, happelis-aluselised indikaatorid 16, lahuse ph kui keskkonna happelisuse näitaja, seos vesiniku ioonide kontsentratsiooni ja ph väärtuse vahel, 17, lahuse ph määramise võimalused, 18, soolade hüdrolüüs ja selle hindamine, näited, 19, vahetusreaktsioonid ja nende kulgemise tingimused, 20, vahetusreaktsiooni võrrandite esitusviisid (molekulaarsel, ioonilisel ja ioonilisel taandkujul), näited, 21, ainete keemiline analüüs ja selle praktiline vajadus, näited katioonide ja anioonide määramise kohta, 22, elemendi aatomi oksüdatsiooniastme arvutamine ühendis, näited 23, keemilise reaktsiooni kiiruse mõiste, näited kiirte ja aeglaste reakteioonide kohta 24, keemilise reaktsiooni kiiruse väljendusviis, 25, reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid, näited, 26, katalüsaatori mõiste ja kasutamine keemiliste reaktsioonide läbiviimisel, näited 27, pöördumatud ja pöörduvad reaktsioonid, näited, 28, keemilise tasakalu mõiste ja graafiline kujutlus, 29, mittemetallide aatomite ehitus ja elektronskeemide koostamine, näited 30, mittemetallide füüsikalised ja keemilised omadused, 31, põhilised mittemetallid, nende omadused ja ühendid, 32, väävelhappe omadused ja kasutusalad, 33, mineraalväetised, nende osatähtsus põllumajanduses, 34, põhilised taimede toite elemendid, liht-, liit- ja segaväetised, 35, ainete kvalitatiivne analüüs, katioonide ja anioonide määramise iseloomulikud reaktsioonid, 36, süsiniku omadused, süsinikuaatomi omapära, 37, orgaaniliste ainete põhilised erinevused võrreldes anorgaaniliste ainetega, 38, orgaaniliste ainete põlemisreaktsioonid, reaktsioonivõrrandite näited, 39, orgaaniliste ainete rahvusvaheline nomenklatuur, ainete nimetuste koostamise näited, 40, ainete isomeeria nähtus, näited, 41, isomeeride struktuurivalemite koostamine, isomeeride nimetamine, 42, küllastunud süsivesinikud, alkaanide homoloogiline rida, 43, alkaanide asendusreaktsioonid halogeenidega, krakkimine ja isomeerimine 44, alkaanid looduses, metaani omadused ja plahvatusohtlikus, 45, nafta töötlemine, nafta saaduste kasutusalad, 46, küllastumata orgaaniliste ühendite struktuur ja omadused: liitumisreaklsioonid 48, vesiniku, halogeenide ja halogeenvesinikega, 47, aromaatsed ühendid (areenid), benseen, 48, kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid), nende sünteesi põhimõte, 49, polüeteeni saamine ja rakendusalad, 50, alkoholide struktuur, omadused ja rakendusalad, 51, alkoholide (metanooli ja etanooli) toime inimorganismile, 52, karbonüülühendite omadused ja kasutamine, 53, karboksüülhapete struktuur, nomenklatuur ja keemilised omadused, 54, karboksüülhapete tähtsmate 55, etaanhappe reageerimine metallide, aluseliste oksiidide, aluste ja alkoholidega, 56, eetrid ja estrid, rasvad, 57, orgaaniliste ainete osatähtsus looduses ja tehismaailmas, 58, tervishoid ja tööohutus keemia laboratooriumis, 59, keemia rakendus inimtegevuse erinevates valdkondades |
| keemia |
Küllastumata ühendid kokkuvõte, alkaanid |
| Küllastumata ühendid kokkuvõte.Lisatud on ka alkaanid.. Alkeenid, alküünid, keemilised omadused, füüsikalised omadused, valem, nimetus, sidemed |
| Keemia |
Orgaanilised ained - spikker |
| . Alkaanid, pürolüüs, hüdrofoobsus, hüdrofiilsed, nomeklatuur, radikaal, |
| Keemia |
Orgaanilise keemia eksami kordamisküsimused |
| Siit võib leida kordamispunkte orgaanilise keemia eksami õppimiseks. Alkaanid, orgaanilised ühendid, alkeenid, alküünid, areenid, alkoholid, fenoolid, aldehüüdid, karboksüülhapped, aminohapped, valgud, estrid, rasvad, sahhariidid |
| Keemia |
9.klassi õpiku lühendid - süsinik. süsiniku |
|
Kordamiseks, küsimused ja vastused:
1. Süsiniku tähis. 2. Süsiniku asukoht tabelis, kas metall või mittemetall. 3. Süsiniku elektronskeem, mitu e’d on väliskihis? 4. Mitu kovalentset sidet süsiniku aaton tavaliselt moodustab? 5. Tähtsamad maakoores leiduvad süsinikuühendid(4). 6. Tähtsamad õhus leiduvad süsinikuühendid(2). 7. Süsiniku allotroopsed teisendid(2). 8. Miks teemant on palju kõvem, kui grafiit? 9. Miks grafiit juhib elektrit? 10. Kas metaan, süsinikoksiid ja süsinikdioksiid põlevad? Valemid. 11. Põlemise lõpp-produktid(2)? 12. Milline süsinikuühend on väga mürgine? 13. Millistest aatomistest koosnevad süsinvesinike molekulid? 14. Millised sidemed esinevad alkaanide molekulides? 15. Kirjuta etaani, propaani, metaani ja butaani valemid ning struktuurivalemid. 16. Millistest alkaanidest koosnevad maagaas ja nafta? 17. Nimeta tähtsamad naftasaadused? 18. Mitu sidet moodustavad süsinik, lämmastik ja hapnik? 19. Mitu erinevat olekut võivad oll süsiniku, lämmastiku ja hapniku aatomil? 20. Struktuurivalemid. 21. Tähtsamate alkoholide summaarsed valemid ja nimetused(3)? 22. Mürgisuse järjekord: metanool,etanool js glütserool? 23. Milleks kasutatakse metanooli, etanooli ja glütserooli? 24. Tähtsamate karboksüülhapete summaarsed valemid ja nimetused(2). 25. Milleks kasutatakse etaanhapet? 26. Nimeta puu- ja juurvilju mis sisaldavad suurel hulgal kasroksüülhapet(4). 27. Millised süsinikuühendid on peamiselt elusorganismi ehitusmaterjalid ja toitained? 28. Millistest aatomitest koosnevad sahhariidide molekulid? 29. Kahe suhkru summaarsed valemid. 30. Tärklise ja tselluloosi erinevus, kuigi nende struktuurid on sarnased. 31. Milleks on taimedel tärklist vaja? 32. Millised toiduained toodavad tärklist? 33. Milleks lagunevad rasvad tugevate leelistega keetes? (2) 34. Mis on taimedes konstruktsioonimaterjaliks? 35. Mis jääkidest koosnevad valgu molekulid? 36. Miks nimetatakse süsivesinikke, alkohole, karboksüülhappeid, sahhariide,valke ja rasvasid orgaanilisteks ühenditeks? . Süsinik, süsinikuühendid |
| Keemia |