Miks kunst ja kultuur armastab hulle

Avaleht >> Kunstiajalugu >> Miks kunst ja kultuur armastab hulle

Lõik failist:

Musta sapi (kr melas must + chole sapp) liig kehas tähendas tollal vaimset häiret. Häirete kirjeldus mõjub üsna kaasaegsena ja meenutab haigust, mida tänapäeval tuntakse maniakaal-depressiivse psühhoosina. Juba Aristotelese ajal olid silmapaistvate vaimsete võimetega inimesed kõikuva meeleoluga, nukrutsesid ja langesid depressiooni.

Veidrikust kunstniku või hullu teadlase imago võis olla ka loomeinimestele tõhusaks kaitseks ühiskonna enamuse eest, kes neisse erinevuse pärast hirmuga suhtus.

Hilisemal ajal on püütud Lombroso ideed kas kinnitada või ümber lükata. Kuid silmapaistvate inimeste veidrused olid arvatavasti üldsusele paremini teada kui keskpärase inimese hoolega varjatud negatiivsed küljed. Samuti võidi ekslikult pidada häireks lihtsalt ebatavalist eneseväljendust, mida kuulsused omale lubada võisid. Tuleb nõustuda, et kunstnike ja teadlaste hulgas esineb rohkem raskeid vaimseid häireid. Sama kehtib ka nende perekonnaliikmete kohta. See lubab oletada, et anne on sageli päritav, mõistagi koos sinna juurde kuuluvaga. Seda on kinnitanud Adele Juda, psühhiaatriainstituudi teadur Münchenis, kes aastatel 1927-1943 uuris 5000 inimest. Tuli välja, et kunstnikke vaevab sagedamini skisofreenia, teadlasi aga maniakaal-depressiivne psühhoos.

Skisofreenia on raske vaimuhaigus, mis tõsiselt häirib inimese toimetulekut ühiskonnas. Skisofreenikud tajuvad ümbritsevat moonutatult, näevad pettekujutlusi, ei suuda adekvaatselt mõtelda. Saksa psühhiaater Emil Kraepelin, kes muide on olnud mõned aastad professoriks ka Eestis, nimetas sajandi algul seda haigust dementia paecox.

Pärast Kraepelini andis teise suure panuse skisofreenia uurimisse shveitsi arst Eugen Bleuler. Tema pakkus välja ka nime skisofreenia (kr schizo - lõhenema, phren - vaim). Tema arvates oli haiguse põhiolemuseks vaimne lõhenemine. Bleuler leidis, et skisofreeniahaigel tekivad meelepetted ja luulud sellepärast, et ta ei suuda enda jaoks maailmast terviklikku pilti kokku panna. Just sellepärast tekivad tal ka ebaharilikud assotsiatsioonid, mille ta ande olemasolul suudab kunsti valada.

Vaimuhaiguse ja ande koosmõjul sünnibki kunst

Tulemuseks on kõige eriskummalisemad kunstiteosed , ühiskondlikust seisukohast vaadatuna kindlasti uudsed. See aga tähendabki loomingulisust. Psühhiaatriahaiglatest pärinevad tööd paistsid 30-ndate aastate Saksamaal natsidele niisama arusaamatud kui avangardistide ebaintelligentsed sünnitised ning kõik pandi degenereerunud kunsti nimetaja alla.

Palav huvi vaimuhaigete kunsti vastu püsis kuni 60-ndateni. Siis hakkas koos täpsemate uurimismeetoditega selguma tõsiasi, et loomegeeniuste tiivustajaks polnudki skisofreenia. Suur osa neist põdes tõenäoliselt hoopis teist vaimuhaigust, maniakaal-depressiivset psühhoosi. Maailmas vaibus skisofreeniahaige kunstniku mood. Huvi pöördus uue häire uurimisele.

Inglise psühhiaater Felix Post on avaldanud arvamust, et rahutu hingega inimesi sunnib loomingule nende pidev psüühiline ebamugavustunne. Paljud kirjanikud on tunnistanud, et kirjutamine aitab neil tagasi tõrjuda pealetükkivat ängi ja kurvameelsust. Post hoiatab, et loominguline pingutus on samasugune stress nagu iga teinegi ja võib viia vaimse kokkuvarisemiseni. Ajurakud ei pea suurele töökoormusele vastu ning eelsoodumusega inimesel võivad tagajärjeks olla vaimsed häired. Juba renessansiajal arvati, et poeetide ja kirjameeste melanhoolia põhjuseks on nende liigne vaimutöö.

Vaimuhaigete loodud kunst läheb hinda

Umbes eelmise sajandi keskpaigas, suuresti tänu prantsuse kunstnikule Jean Dubuffetle, võeti päris kunstnike hulka kamp teisitimõtlejaid, õigemini küll teisititajujaid. Uus seltskond oli veetnud suure osa oma elust kinnistes institutsioonides nagu vaimuhaiglad, hooldekodud, varjupaigad jms., enamikul esines raskeid vaimseid probleeme ja tundeelu häireid skisofreeniast, neurooside ja psühhoosideni. Dubuffetle, kes ilmselgelt romantiseeris tõsiseid kannatusi põhjustavat vaimuhaigust, tundusid need inimesed tõelised kunstnikud ja nende looming geniaalne. Dubuffet meelest oli nn. kultuurne kunst igav, kammitsetud ja ühiskonna kehtestatud norme järgiv (seega väljastpoolt tulev). Aga metsikute nn. toores kunst (Art Brut pr. k. toores, töötlemata kunst , laiemalt autsaiderite kunst ) seevastu algupärane, vahetu ja sügavalt sisemusest tulev.Loomulikult ei oleks metsikuid niisama lihtsalt päris kunsti hulka võetud, Dubuffet oli ise piisavalt mainekas kunstnik ja tema arvamus piisavalt autoriteetne. XX sajandi 20ndatel avaldasid kaks psühhiaatrit Walter Morgenthaler (1882 1965) ja Hans Prinzhorn (1886 1933) kumbki raamatu, mis käsitlesid vaimuhaigete loodud kunsti . Senini ei olnud enamik psühhiaatreid vaimsete probleemidega kunstnike töödes mingit sisulist ( kunstilist ) kvaliteeti näinud. Patsientide joonistusi või ka käsitööesemeid kasutati küll psühhoanalüüsi seanssidel mõtestamaks lahti haigete paineid, hirme ja maaniaid.Ðveitsi psühhiaater Morgenthaler publitseeris Adolf Wölflist raamatu Ein Geisteskranker als Künstler (1921). (Wölfli on senini avastatutest üks kuulsamaid autsaider kunstnike üldse. Wölfli veetis raskete vaimuhäirete tõttu pika aja oma elust psühhiaatriahaigla üksikkongis ning produtseeris üle tuhande joonistuse ja muusikalise kompositsiooni. Enamik tema säilinud töödest ei kuulu praegu mitte autsaiderite kunsti kollektsioonidesse, vaid Berni Kunstimuuseumile ). Piisavalt tuntud on ka kunstiajaloolase ja psühhiaatri Hans Prinzhorni raamat Bildnerei der Geisteskranken, (1921), milles Prinzhorn diagnoosib ja analüüsib vaimuhaigust haigete loomingu põhjal. Sama tuntud on ka Prinzhorni loodud kunstikollektsioon Heidelbergis (kogu asub Heidelbergi ülikooli psühhiaatria kliinikus). Need kaks raamatut tekitasid toona furoori peamiselt kunstiringkondades (Max Ernst, André Breton jt. sürrealistid, Jean Dubuffet), tollane ametlik psühhiaatria aga keeldus raamatuid tähele panemast. Tänapäeval on mitmeid nimekaid psühhiaatreid ( kunstnikest rääkimata), kes respekteerivad ja toetavad teistsuguste ehk autsaiderite kunsti .

Eesti autsaiderite hulgas on loojaid, kes elavad hooldekodudes, on kunstnikke , kes vajavad hooldajat, ja neid, kes peavad aeg-ajalt haiglas ravil olema. Lembar Linder on autist, kes on loonud oma putukate, lindude, loomade, kalade, kosmose, Maa, Kaali järve saladuste maailma. Maksim Feigini tööd on täidetud tiheda, kohati süngemõjulise ja intensiivse pliiatsivõrgustikuga. Rait Ruukel kujutab eriskummalisi sopilisi, sarvilisi olendeid ja Sören Heinpalu joonistab vikerkaarevärvilisi viie käpaga kasse, ebatavalisi linde ning triibulisi, alati naeratavaid inimesi. Võib muidugi küsida, kas need teosed mahuvadki kunsti mõiste sisse, kui nende loojad ei teadvusta oma tegevust kui kunstitegemist ega oska kõrvalise abita suhestuda kunstimaailmaga . André Breton kirjutas 1954. aastal Fleury-Joseph Crepini tööde kohta, et need on kunsti kaunimad õied, sest neil on pühaduse kvaliteet, mis silmatorkavalt puudub ülejäänud moodsal kunstil .Sellise kunsti loojate loomingut hinnatakse ka seetõttu, et nad ei oska silmakirjatseda, neid ei huvita raha, kuulsus ja võim. Nad annavad meile võimaluse tajuda loovuse sügavaid vooge ning õpetavad vastutasu nõudmata meid nn insaidereid.

Miks siis kunst ja kultuur armastab ikkagi hulle . Tegemist on lakkamatu inspiratsiooni allikaga, tundlikkuse ja määramatusega, aga vaimuhaiguse köögipoolel leidub küllaldaselt ainest, mida ande korral kunsti valada. Võib olla kõnetab siis selline piiripealne kunst meie igaühe personaalset hullumeelsust ja piiridest välja ihalemist. Tõeline looming pole kunagi olnud midagi, mida saaks noa ja kahvliga lahata. Hullumeelsuses peitub aga eheduse ja autentsuse võti. See on ühtaegu uskumatu ja usutav...

Lae fail alla, et näha kõike

Materjali kirjeldus:

uurimustöö hullumeelsusest kunstis ja sellest, miks kunst armastab hullust

Märksõnad:

michel foucault , vaimuhaigus , essee

Info

Lisatud:	03-09-2008
Aine:	Kunstiajalugu
Kool:	Ülikool
Ülikool	Eesti Kunstiakadeemia
Lisaja:	Martveelmaa
Faili formaat:	doc
Faili suurus:	61 KB
Hind:	50
Alla laetud:	81

LAE ALLA

Sarnased materjalid

Vana-kreeka kunst - skulptuur, arhidektuur

Keha proportsioone käsitleti sama teaduslikult, kui arhitekt hoone plaane. Polykleitos Odakandja(Sparta skulptor 5. saj eKr) kreeka sõdalaste ideaal tüüp, mille müütmed kujunesid kehtivaks normiks e kaanoniks. Keha proportsioone püüdis ta põhjendada matemaatiliste arvutustega. Myron- kettaheitja u 450 eKr pronks kuju, tahtis ja suutis kujutada liikumist

Renessanss madalmaades, Saksamaal ja Eestis

Sama tehnikat kasutab ta ka selle perioodi portreedes ja altaripiltides. Autoportree (1500), Tarkade kummardamine (1504). ? Loomingu teisel perioodil reisib ta Veneetsiasse, kust saab tugevaid loomingulisi impulsse, mis mõjuvad ta kunstile uuendavalt ja värskelt. Järgnevad teosed Itaalia mõjudega, kuid laadilt jääb see talle võõraks. ? Periood 1511-1520 on väga viljakas graafika osas. Lõpetab Suure passiooni puulõiked, seeria Maaria elust

Maalikunst ja graafika

Mõisted: Originaal Kunstniku ainuteos Reproduktsioon trükitõmmis, plakat, poster. Koopia Järele tehtud originaal Trükigraafika tehnikad: Kõrgtrükk Linoollõige, papitrükk. Trükitavad osad asetsevad trükialusel kõrgemal. Sügavtrükk Trükitavad osad asetsevad trükivormi süvistatult. Lametrükk Trükitavad ja mittetrükitavad osad astesevad õhel ja samal tasandil. Litograafia, valgustrükk

20.sajandi I poole suundumused kunstis.

sti hallikaid ja pruunikaid Picassoga liitus ka Georges Braque kes arendas edasi Cezannei ideid Algset kubismi nimetatakse sageli ka analüütiliseks kubismiks selles analüüsib kunstnik ümbritsevat lahutab selle justkui algosadeks ja maalib siis Teine hilisem vool kubismis kannab nime sünteetiline kubism sel juhul paneb kunstnik esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivid Nii tegi hispaanlane Juan Gris kes oli siis sünteetilise kubismi rajaja Fu

Islami kunst, Gooti ja Romaani stiil

Põhiline kirikutüüp oli basiilika. Vähem ehitati kodakirikuid. On samuti kolmelööviline, kuid kõik löövid asuvad ühe katuse all. Kesklöövil puuduvad aknad ja uksed võivad asuda hoonepikiküljel

Kas kunst on kaotanud huvi ilu vastu?

Seepärast olenes nüüd kõik kunstnikust endast. Kui tema mõttemaailm otsis kõike koledat, siis väljendus see ka tema teostes. Selline oli näiteks Edgar Degas, keda kutsuti mürgiseks meheks, kuna ta otsis kõiges koledaid asju. Seda on näha näiteks tema maalis Tantsutund., kus ta maalis baleriine väga koleda nurga all

Esiaja kunst ja romantism

Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja kirjandusteostest. Suurt huvi tunti eksootika vastu, kuid ka kaasaja sündmusi ei jäetud kujutamata. Pole võimalik kindlate tunnuste järgi aru saada

Kunstikultuuri ajalugu 11.klass

Kunstikultuuri ajaloo Jaak Kangilaski õpiku küsimustele kõik vastused | kunstiajalugu, , jaak kangilaski, brahma, vi?nu, ?iva, hiina kunst, taoism, konfutsionism, vana-ameerika kunst, donatello, bocelli, itaalia maalikunst, monet, pissarro, renoir, manet, degas

Gooti kunst maailmas

Kirik on pisike, lihtne, ühekojaline. Kirikus on gootikat kui ka romaani stiili. Hilisgootika suurteoseks peetakse Milano katedraali. Tähtsal kohal on ka ühiskondlikud hooned- kuulsaim on Doodzhide palee Veneetsias (kasutatud neliksiiri ja teravkaari). Väga omased on ka linna raekojad. Saksamaale jõuab gootika alles 13.saj keskpaiku, esimene gooti stiilis kirik seal on Magdeburgi Toomkirik

Kõik sarnased materjalid