50 punkti ~ 0.96€

Vastukaja 14 / 1 (93.3%)

4 lehekülge

LAE ALLA

Ühiskonnaõpetuse konspekt

Lõik failist:

Poliitiliste ideoloogiate põhiteemad

Liberalism - XVII-XIX saj Seisukohad kirja pannud John Locke ja John Stuart Mill Ülimaks väärtuseks on indiviidi vabadus Tähtsaks peeti inimese õigust mõelda iseseisvalt ja teistmoodi, kui ühiskondlikud normid ette nägid Inimõiguste, humanismi ja sallivuse ideed pärinevad just liberalismi filosoofiast Majanduses pooldavad liberaalid vaba ettevõtlust, konkurentsi, avatud turgusid ja riikliku regulatsiooni minimaalsust Sotsiaalsed nõudmised on tihedalt seotud majanduspoliitikaga Rikkaid pole õige karistada kõrgete maksudega Inimesele peab jääma võimalus ise otsustada, mida ta teenitud rahaga teeb Riigilt saavad abi ainult väga vaesed ja puuetega inimesed Propageeritakse avalikkuse kontrollile allutatud konstitutsioonilist valitsemist ja tugevat kodanikuühiskonda Pooldatakse kõikvõimalikku rahvusvahelist koostööd

Konservatism - Liberalismi vastand Aluse pani Thomas Hobbes XVII sajandil Konservatismi peateos on Edmund Burke’i raamat “Prantsuse revolutsiooni vastukajad” Pooldatakse arengu stabiilsust ja ettevaatlikke järkjärgulisi reforme Peale rahvuse ja religiooni väärivad hoidmist ka traditsioonilised ühiskonnaklassid Pooldatakse sotsiaalsete vahede alalhoidmist Majanduses esindab konservatism peamiselt omanike huve Liberaalidega sarnaselt ollakse riigi majandusliku sekkumise vastu, eraomanduse ja madalate proportsionaalsete ehk võrdeliste maksude poolt Erinevus seisneb aga selles, et konservatiivid kaitsevad kodumaise kapitali ja ettevõtja huve Sotsiaalse heaolu tagamisel peavad konservatiivid esmatähtsaks traditsiooniliste kollektiivide rolli Kohtusüsteemi ja korrakaitsejõudude arendamine on konservatiivsete valitsuste prioriteediks

Sotsialism - XIX saj keskpaigas Karl Marx ja Friedrich Engels pidasid ühiskonna paranemise teeks turumajanduse kaotamist Sotsialismi all mõeldakse enamjaolt sotsiaaldemokraatiat - mõõdukat vasakpoolset ideoloogiat Ühiskonnakäsitust tunti kommunismina Ülimaks väärtuseks tunnistatakse võrdsus, millest tuletatakse kõik teised sotsiaalsed põhiseisukohad Kaasajal on sotsialistide loosungiks võrdsed võimalused Majanduses pooldatakse mitmesektorlilist konkurentsimajandust Samas on ka riiklikul sektoril suur osa

Ideoloogia – Korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi

Poliitiline ideoloogia on erakonna või liikumise teoreetiline platvorm, mille alusel koostatakse tegevusprogramm ja mis määrab, kuidas kavatsetakse tulla võimule, millistele sotsiaalsetele gruppidele tuginetakse, kuidas tahetakse korraldada majandust ja ühiskonnaelu ja kuivõrd kaasata rahvast riigi valitsemisse

Sotsiaalne utoopia – Ebareaalne unistus muretust ühiskonnast Tegelikkuses teostamatu ideaalne ühiskonnakorraldus, mis on saanud nime XVI sajandi mõtleja Thomas More’i teosest „Utoopia”

Propaganda – Oma ideedele või uskumustele toetuse hankimiseks arendatav tegevus (Ideoloogia põhiseisukohtade lihtsustatud tutvustamine avalikkusele toetajaskonna laiendamise eesmärgil)

Erakond ehk partei - Ühte poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades

Survegrupp - Legaalselt tegutsev rühm, mis püüab suruda oma taotlusi poliitikasse avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel

Parteide ja survegruppide võrdlus ja klassifitseerimine

PARTEI SURVEGRUPP

Tegevuse eesmärkLuua poliitikatMõjutada poliitikatVahend eesmärgi saavutamiseksTulla võimuleAvaldada võimulolijatele survetProgrammi ulatusHaarab kõiki poliitika valdkondiKäsitleb üht valdkonda või probleemiPropaganda objektValijaskondVõimueliit

PARTEIDE TÜPOLOOGIA

Organisatsioonilise struktuuri järgi:

Väikeparteid – Nõrga organisatsioonilise struktuuriga Pole ranget hierarhiat või kõike reguleerivaid dokumente Peetakse kinni suusõnalistest kokkulepetest

Tugeva bürokraatliku hierarhiaga kollegiaalselt juhitavad parteid – Laiem liikmeskond ning allorganisatsioonide võrk Liikmetelt eeldatakse organisatsiooniteadlikku käitumist Siia kuuluvad enamike demokraatlike riikide parteid

Diktaatorlikud parteid – Võim on partei juhi ja tipp-eliidi organistasiooni käes Erakonna struktuur on tugevalt tsentraliseeritud Allorganisatsioonidel puudub iseseisva tegutsemise õigus Liikmeskonda valitakse rangete ideoloogiliste põhimõtete alusel

Tegevushaarde järgi:

Kaadripartei – Meeste elitaarne seltskond Võistlus parlamendikohtade pärast oli riigisisene Ei arendatud ulatuslikku propagandat Erakonda rahastas tema jõukas liikmeskond

Massipartei – Oluline osa liikmeist asus väljaspool parlamenti Esmajärguliselt tähtis oli valijate poolehoiu võitmine...

Materjali kirjeldus:

Poliitiliste ideoloogiad: liberalism, konservatism, sotsialism. Mõisted: ideoloogia, poliitiline ideoloogia, sotsiaalne utoopia, propaganda, erakond ehk partei, survegrupp. Parteide ja survegruppide võrdlus. Parteide tüpoloogia (väikeparteid, tugeva bürokraatliku hierarhiaga kollegiaalselt juhitavad parteid, diktaatorlikud parteid, kaadripartei, massipartei, laiahaardepartei). Survegruppide tüpoloogia (institutsioonilised grupid, assotsiatsioonid ja ühingud, ajutised, edendamis- ja vetogrupid). Demokraatliku valitsemise iseloomulikud jooned. Milles seisneb põhiseaduslikkus? Demokraatliku valitsemise põhivormid (presidentalism, poolpresidentalism, parlamentarism). Ühiskonnatüüpide iseloomustus (eelindustriaalne ehk traditsiooniline ühiskond, industriaalne ühiskond, postindustriaalne ühiskond).

Märksõnad:

liberalism , konservatism , sotsialism , mõisted: , ideoloogia , poliitiline , ideoloogia , sotsiaalne , utoopia , propaganda , erakond , ehk , partei , survegrupp

Kommentaarid materjalile

	euro1555 14:11 03-04-2011
	Hästi tehtud, sain sama moodi häid mõtteid! Tnx!

	Tnk- 18:40 06-02-2011
	Suuperärane lihtsalt!!

	Canizares 15:55 27-04-2010
	väga tubli .

	reeliikaa 16:41 25-04-2010
	väga hea konspekt

	helluuuu 23:01 17-04-2010
	väga hea

Kõik kommentaarid

Avalda arvamust